Keri tuletorn

Keri tuletorn / Tutvustus

Tuletorn asub inimasustuseta väiksel lagedal Keri (Kokskär) saarel Soome lahes, Prangli saarest 3,3 miili põhja pool, aitab orienteeruda ja hoiatab suurte laevateede ääres asuva saare eest. Esimest samba sarnast meremärki Keri saarel võib oletada Petter Gedda 1695. aasta merekaardil. 1718. aastal käskis Peeter I ehitada Keri saarele 30–50 jala kõrguse kivitulba, mille otsas oleks võimalik tuld teha ja 1723 lasi ta süüdata tule teiste Soome lahe saarte Vaindloo, Suursaare, Kotlini kõrval ka Keri saarel.

Esimene puidust tuletorn valmis 1724. aastal. Aleksei Nagajevi 1789. aasta lootsiraamatus on märgitud Keri saarel 106 jala kõrgust tuletorni, mille küllalt suures laternaruumis hoiti sügisöödel tuld. Teada on, et Keri tuletorni- meeskonna koosseisu kuulus 18. sajandi lõpus kipper ja 5 madrust. 1800. aastal alustati Keri saarel kivitorni ehitamist, mis aga materjali kohaletoimeta- mise ja tööjõu värbamisraskuste tõttu kavandatust madalamana lõpetati.

Kivist osa peale rajati 1803. aastal kaheksatahuline merepinnast 99,5 jala kõrgune puidust torn. 12-tahulisse laternaruumi paigaldati esmakordselt Tsaari-Venemaal katoptrilised valgusseadmed — 16 kanepiõlilampi vask- reflektoritega, mis valmistati Peterburi tehases Inglismaalt toodud reflektori eeskujul. Et katse tunnistati kordaläinuks, tegi kapten Leonti Spafarjev 1804. aastal ettepaneku kõigis tuletornides üle minna uuele valgustehnikale.

1858. aastal paigaldati Keri tuletorni vana puitosa asemel koonilisele kivi- alusele Peterburis detailidena valmistatud katlaplekist metalltorn. Taaskord esimesena Venemaal varustati see Pariisist Henry LePaute’i tehasest tellitud II järgu püsiva tulega dioptrilise aparaadiga, mille merepinnast 32 m kõrgusel asuv valgus oli nähtav 12 miili kaugusele. 31-meetrine tuletorn värviti tume- pruuniks ja laternaruumi katus roheliseks. 1876. aastal viidi tuletorn üle petrooleumivalgusele. 1895. aasta paiku varustati Keri tuletorn suure udu- kellaga, mis paigaldati kiviosa katusele. Tähelepanuväärne on see, et aastail 1907 kuni 1912 töötas Keri tuletorn ainsana maailmas sealtsamast maapõuest saadava maagaasi energial.