Porkuni Loss

Porkuni Loss / Tutvustus

1628 aastast alates asus Porkunis rüütli- ehk eramõis, mis on kuulunud nii von Tiesenhausenite, von Ungern-Sternbergide kui ka von Essenite valdusse. Alates 1869. aastast kuni võõrandamiseni 1919 oli mõis von Rennenkampffide omanduses, mõisa viimane omanik oli Ewald von Rennenkampff. Tema käsutuses oli osa mõisasüdamest kuni 1939. aasta ümberasumiseni.

Mõisasüda paikneb keskaegsest piiskopilinnusest mõnikümmend meetrit lõuna pool, hõlmates järvesaare lõunapoolse otsa. Mõisa peahoone on 1874. aastal von Rennenkampffide ajal valminud esinduslik historitsistlik kiviehitis. Hoones on segunenud tuudorstiil ja neorenessanss. Keskelt ja vasakult kahekorruselise, põhiosas aga ühekorruselise hoone paremas nurgas on kaheksatahuline torn. Hoone ehteks on keskrisaliidi tuudrorstiilis tornikestega astmikviil, mille peened detailid on paekivist meisterlikult välja tahutud.

Alates 1924. aastast kuni 1990-ndate aastate alguseni oli mõisa peahoone kurtide kooli päralt. Käesoleval ajal asub hoonekompleksis toimetulekukool erivajadustega lastele. Peahoone vastu teisele poole auringi ehitati 1956. aastal uus neoklassitsistlik koolihoone. Säilinud on ka mitmeid 19. sajandi alguse kõrvalhooneid, sh kaaristuga ait. Osa kõrvalhooneid (viinavabrik ja magasiait) asetseb ka väljaspool järvesaart.

Ajaloolise jaotuse järgi Virumaale Väike-Maarja kihelkonda kuulunud mõis jääb kaasajal Lääne-Virumaale Tamsalu valla territooriumile.