Sõru Sadama Mälestuslaev Alar

Sõru Sadama Mälestuslaev Alar / Tutvustus

Sõru sadama kanalis seisab viimsel ankrupaigal vana puulaev.
Lagunenud mootorpurjekal on lastiks mälestused hiiu meeste merenduse hiilgeajast, laiemas mõttes on seal aga kogu rahva keerukas saatus.
Kohalike oma kätega ehitatud laev on sõitnud merd eri nimede ja lippude all. 1998. aastal toodi teenekas merekündja ühe dollari eest tagasi koju.
Peamiselt Emmaste valla meeste eestvõttel algatatud laevaehitus algas tegudega 1936. aasta kesktalvel, kui mindi Õngu küla Kõrgselja männimetsast talveunes puid langetama. Ehituseks vajalikud tammed veeti Saaremaalt.
Puitu hakati laevaks rehkendama 1937. aasta kevadest Saaremaa laevameistri Peeter Himmi juhatusel. 60-aastasele ehitajale oli see järjekorras 18. meresõiduk.
1939. aasta varasuvel võis valminud laeva Rea karjamaalt merre lasta.
Mastid ja taglas pandi laeva külge Tallinnas, kus asetati paika ka 125 hobujõuline Rootsis valmistatud Bolingeri mootor. Laeva pikkuseks oli 35 meetrit, kandejõud 270 tonni.
Laevale pandi nimi rannarahva kirjaniku August Mälgu romaani “Läänemere isandad” peategelase Alari järgi. Esimese tööaasta popsutas Alar metsaveolastis Eesti sinimustvalge lipu all. 1940. aastal vedas laev ehitusmaterjale Saaremaale – Nõukogude Liidu sõjaväebaaside ehitamiseks. Seejärel augustis, kui Nõukogude Liit Eesti Vabariigi likvideeris ning iseenda külge liitis, tuli ka mootorpurjekas Alaril punane lipp vardasse tõmmata.
Kui Saksa sõjaväevõim Eesti 1941. aasta hilissügiseks okupeeris, tuli Alaril tuliselt tööd teha, sest puulaevadele ei kujutanud meremiinid nii suurt ohtu ega kartnud need ka magnetmiine.
1944. aasta sügisel üritasid laevaomanikud Alariga neutraalsesse Rootsi põgeneda, paraku satuti mootorivea tõttu saksa sõjaväevõimude kätte. Sakslased võtsid laeva, nimetasid ta Kurlandiks ning seadsid ahtrisse haakristi lipu.
Laeva esimene kapten, välismaale põgenenud Arnold Türi leidis laeva peale sõda Hamburgist. Mehe esimene leivalaev tehti Inglismaal korda, ristiti ümber Arneks ning see sõitis ühes väliseestlastest meeskonnaga aastaid Panama lipu all.
Seejärel ostsid laeva rootslased, kes sõitsid sellega 1968. aastani, mil raudlaevadele alla vandunud 30-aastane veteran seisma jäi. Ameerikast naasnud Arnold Türi aga ostis laeva uuesti tagasi ja viis remonti Taani Hobro sadamasse. Paraku venis kalliks kiskunud taastamine tervelt 30 aasta peale ja alus hakkas juba vrakiks muutuma.
1998. aastal otsustati mälestustega rikastatud puulaev Hiiumaale tagasi tuua.
Sümboolse ühe dollari eest saadi vanake kätte, aga äratoomine läks maksma 30 tuhande dollari ümber.
Hiidlaste ja saarlaste mõtet ja tööd esindav mälestuslaev seisab Sõru sadamas oodates taastamist.
Eesti Vabariigi president Lennart Meri tegi ettepaneku nimetada laev ümber Ernst Jaaksoni nimega. Viimane oli eesti kõige pikaajalisema karjääriga diplomaat, kes esindas USAs Eesti riigi järjepidevust – seda poole sajandi vältel, mil maa ise oli NSVLi koosseisus. Jaakson oli ka ise pärit Hiiumaa kaugsõidukapteni perest.
Legendaarsel diplomaadil ja vanal laeval on mõndagi ühist.