1. oktoobril toimub Eesti Vabaõhumuuseumis teist korda seto mihklipäev ehk mihalapäiv. Muuseumisse kogunevad seto kogukonna olulised tegelased, muusikud, lauljad, tantsijad ja käsitöölised.

Ürituse peakoordinaatori Elvi Nassari sõnul on oodatud kõik, kes soovivad kogeda üht õiget seto pidu.

“Mihalapäiv on pühade peainglite mälestuspäev, mis sai oma nime peaingel Miikaeli järgi, keda setopäraselt kutsutakse Mihal. Mihklipäeva kirmask on sügisene külapidu ehk praasnik, mida pühitsetakse rikkaliku lauaga, kostitades sugulasi ja häid naabreid. Seepärast tasub 1. oktoobril kindlasti kaasa võtta hea tuju ning seada sammud vabaõhumuuseumi, kus saab osa ehtsast seto praasnikust. Sügishooajal on muuseumi piletihindki soodsam,” sõnas Nassar.

Seto Mihklipäeva tegevused toimuvad muuseumis kella 12-17. Üritus algab palvusega Kuie koolimajas, kus teenistuse viib läbi Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku preester, isa Mattias Palli. Kell 13.00 järgneb palvusele kirmask Kolu kõrtsis. Seal saab maitsata seto sööki ja jooki, õppida leelolaulu ja kargust. Kolu kõrtsi ees laulavad leelokoorid Sõsarõ, Siidisõsarõ, Sorrõseto ja Hõpõhõim Tallinnast, Kullakõsõ Põltsamaalt, Helmekaala Võrust ning mitmed Setomaa koorid. Üles astub ka Seto kuninga sõnolinõ Ülendi Linda, kes on seto lauliku Vabarna Anne lapselaps. Rahvuslikke pillilugusid esitavad värsked tiitlikandjad, kuninga karmoškamängija Sarve Jaan ja kandlelööja Paltseri Ülle. Tantsuks mängivad seto pillimehed Ahosõ Volli ja Raali Ain. Peole lisab väge Seto kuninga asemik, sootska Raudoja Ahto. Müügil on kaunis seto käsitöö ja Lõivu Merlini muinasehted.

Setodel on koguni kaks mihklipäeva. Maamihklipäev on 12. oktoobril, vene (vinne) mihklipäeva peetakse ülejärgmisel päeval. Maamihklipäeval tööd ei tehtud, keelatud oli metsast midagi koju tuua. Kõige vahetumalt on mihklipäeva kombestik seotud maaviljeluse ja karjakasvatusega, mihklipäev oli põllutööde ja väljaskarjatamise lõpupäevaks. Käibis ütlemine: ,,Mihklipäiv salli-i suvvõ, timä taht õks talvõ“. Muistse ohverdamiskombe järgi tuli karjaõnne jätkuvuse tagamiseks Pühä Mihali auks tappa oinas, loomade marutõve ärahoidmiseks paastuti vanasti üks nädal enne mihklipäeva. Mitmel pool Setomaal peeti sel päeval külakabelite ehk tsässonate juures palvusi.