Metssead on lähinädalatel Mõedaku spordibaasi ümbruse ja Samblamäe hosteli golfiväljaku suures ulatuses korralikult üles tuhninud. Midagi sellist ei ole kohalike elanike sõnul siinkandis varem nähtud.

Mõedaku spordibaasi juhataja Evi Torm ütles, et kui ilm läheb külmemaks, siis õnnestub ehk pinda siluda. Igatahes on metssead kündnud üles lasketiiru, staadioni, valgustatud raja tõusu, kelgumäe ja metsaaluseid radasid.

Naabruses oleva Samblamäe hosteli peremees Jaan Kaljula kinnitas samuti, et metssead on teinud väga suurt kahju – golfiväljakul on ühe green’i korralikult üles kündnud.

“Nad on väga ülbeks läinud, tulnud majale 30-40 m lähedale,” rääkis Kaljula. “Olen neid ka passinud, et hirmutada, kuid pole peale juhtunud. Pärast seda, kui jahimees ühe neist maha lasi, on käigud jäänud pisut harvemaks. Samas värske tuhnimine oli 300-400 meetrit majast eemal suusaradadel.”

Kaljula hinnangul saab küll osa mättaid õiget pidi keerata, aga tegemist on siiski tõelise künnitööga, mida tuleb kevadel siluma hakata ning uut muruseemet külvata.

Jahimees Einar Eerik, kes Kaljula palvel tuli seakarja “korrale kutsuma”, tabas ühe kuldi-kesiku.

“Käisin mitu korda vaatamas, öösel kell üks olid nad platsis,” rääkis Eerik ja märkis, et tegemist oli karjaga, kus 18 siga, nii vanu loomi kui põrsaid.

Jahimehe sõnul on piirkonnas liikumas mit­meid metsseakarju. “Tänavu on hea tammetõruaasta ja usun, et seepärast tulevad nad ka majadele lähemale, et tõrusid saada,” arvas 30aastase jahimehestaažiga Eerik.

Metssigu võib kahjustuskoldes lasta aasta läbi - v.a emist põrsastega -, kuid põhiline metsseajaht kestab sügisest veebruari lõpuni.

Kohalik elanik Enn Kuusik ütles, et märkas kaheksapealist karja oma koduaknast augustikuus.

“Tundusid olevat õpipoistest kesikud ja läksid minu majast umbes 50 meetri kauguselt mööda. Mina arvan, et tegemist oli noorukitega, kes ema-isa juurest minema kupatatakse ning nad moodustavad karja, aga neil puudub oma areaal,” rääkis Kuusik.

Tema sõnul on vanemad kohalikud inimesed öelnud, et viimase 30 aasta jooksul pole sellist asja nähtud.

“Varasematel aastatel on nad tuhninud suusaradu seal, kus poriloigud, aga et nad tulevad põllule ja tuhnivad sadade ruutmeetrite ulatuses, pole olnud,” lisas Kuusik.

Keskkonnaameti Viru regiooni jahinduse spetsialist Raivo Sass ütles, et metssigade arvukus ei ole tõusnud ning üldiselt on keskkonnaametile kaebusi metssigade kohta esitatud vähem kui mullu. Kaebuste korral informeeritakse vastava jahipiirkonna jahimehi.

Sassi sõnul puudub praegu metoodika, mille järgi arvestada maaomaniku kahjusid, kuid uus jahiseadus sätestab ka hüvitise määramise.

“See tähendab muidugi oma­nikuvastutust, mitte ainult jahipiirkonna valdaja kohustusi,” täpsustas Raivo Sass ja soovitas maaomanikel metssigade kaitseks elektrikarjuse paigaldada.

Allikas: Virumaa Teataja