Tartu Ülikooli kunstimuuseum kutsub ekslema nostalgilisse skulptuurimetsa
Alates 14. jaanuarist saab Tartu Ülikooli kunstimuuseumis näha erakordset väljapanekut kipsskulptuuridest, mis viimati oli selles mahus avalikkusele nähtav möödunud sajandil.
„Skulptuurimetsa idee sai alguse praktilisest vajadusest. Hoidlas algas remont, mistõttu pidime kipsskulptuurid sealt välja kolima. Otsustasime anda külastajatele võimaluse näha kunstimuuseumit sarnaselt, nagu see oli sadakond aastat tagasi. Toonast muuseumi iseloomustas tihe ekspositsioon, kus vaatamiseks oli väljas pea kõik muuseumis leiduv,“ räägib Tartu Ülikooli kunstimuuseumi antiigikogu hoidja Jaanika Anderson.
Kipsikogu võib näida veidra muuseumivormina, sest mitte miski pole valandikogus originaal, vaid tegemist on antiikskulptuuride järgi tehtud identsete koopiatega. 19. sajandi teisel poolel said parimat osa antiikskulptuuridest esitlevad valandikogud väga populaarseks ja neid oli pea kõikide Euroopa ülikoolide juures. Ka Tartu Ülikooli kunstimuuseumi mitmekesist valandikogu kasutati õppematerjalina nii erinevates antiigiteemalistes kui ka kunstiajaloo loengutes.
19. sajandil hariduselus olulist rolli täitnud kipskujud läksid 20. sajandil koos klassikaliste iluideaalidega moest ning paljud kogud jäid unarusse, hävisid või pagendati keldritesse kui „valged kummitused“. Viimastel aastatel on Euroopa kipsikogusid aga taas hindama hakatud.
Kõiki lasteaia- ja koolirühmasid ootab Tartu Ülikooli kunstimuuseum antiikkunstiprogrammi maalima, meisterdama, antiikaja laste mänge mängima ning tutvuma kreeka kultuuri ja igapäevaeluga.
Tule uuri, milles seisneb valandikogu väärtus tänapäeval!
Lisainfo:
Jaanika Anderson
juhataja, antiigikogu hoidja
Tartu Ülikooli kunstimuuseum
Tel: 737 5384
jaanika.anderson@ut.ee
www.kunstimuuseum.ut.ee
„Skulptuurimetsa idee sai alguse praktilisest vajadusest. Hoidlas algas remont, mistõttu pidime kipsskulptuurid sealt välja kolima. Otsustasime anda külastajatele võimaluse näha kunstimuuseumit sarnaselt, nagu see oli sadakond aastat tagasi. Toonast muuseumi iseloomustas tihe ekspositsioon, kus vaatamiseks oli väljas pea kõik muuseumis leiduv,“ räägib Tartu Ülikooli kunstimuuseumi antiigikogu hoidja Jaanika Anderson.
Kipsikogu võib näida veidra muuseumivormina, sest mitte miski pole valandikogus originaal, vaid tegemist on antiikskulptuuride järgi tehtud identsete koopiatega. 19. sajandi teisel poolel said parimat osa antiikskulptuuridest esitlevad valandikogud väga populaarseks ja neid oli pea kõikide Euroopa ülikoolide juures. Ka Tartu Ülikooli kunstimuuseumi mitmekesist valandikogu kasutati õppematerjalina nii erinevates antiigiteemalistes kui ka kunstiajaloo loengutes.
19. sajandil hariduselus olulist rolli täitnud kipskujud läksid 20. sajandil koos klassikaliste iluideaalidega moest ning paljud kogud jäid unarusse, hävisid või pagendati keldritesse kui „valged kummitused“. Viimastel aastatel on Euroopa kipsikogusid aga taas hindama hakatud.
Kõiki lasteaia- ja koolirühmasid ootab Tartu Ülikooli kunstimuuseum antiikkunstiprogrammi maalima, meisterdama, antiikaja laste mänge mängima ning tutvuma kreeka kultuuri ja igapäevaeluga.
Tule uuri, milles seisneb valandikogu väärtus tänapäeval!
Lisainfo:
Jaanika Anderson
juhataja, antiigikogu hoidja
Tartu Ülikooli kunstimuuseum
Tel: 737 5384
jaanika.anderson@ut.ee
www.kunstimuuseum.ut.ee
Sind võivad huvitada ka järgnevad artiklid
Uudiste arhiiv
Aurupäevad24.07.2019
PS Troika kontsert Viitna Kõrtsis!30.04.2018
Ansambel Respekt Viitna Kõrtsis!28.02.2018
Kalju-lava suvekontserdid 201819.02.2018
Padise metsades avatud suusarajad19.02.2018
Jõuluvana rong10.11.2017
Ole esimene, kes lisab kommentaari Anna hinnang