Eesti Rahva Muuseum

Eesti Rahva Muuseum / Tutvustus

Eesti Rahva Muuseum Raadil avas uksed 1. oktoobril 2016. Eesti rahvale ja kultuurile rajatud kodu täidab endas mitut ülesannet korraga. Esiteks kodu kaitseb ja hoiab ühiselt tegutsevaid inimesi koos. ERM on rahvusmuuseumina eestluse mõtestaja, rahva põhiväärtuste kandja ja järjepidevuse hoidja. Tema tegevusmeetodiks on kultuuride koostöö ja dialoog. Teisalt on ERM avatud ja kaasav õpi- ja kultuurikeskkond Tartus, kus pakutakse harivat ja põnevat tegevust kõigile põlvkondadele. Külastajale avaneb nii esemeline kui virtuaalne maailm, mis kutsub avastama, teadvustama ning ise kõigest osa saama. Sellisel kujul loob muuseum sideme noorema ja vanema leibkonna vahele.

Muuseum arvudes

Aastal 2006 võitsid Dan Dorell, Lina Ghotmeh, Tsuyoshi Tane rahvusvahelisel arhitektuurivõistlusel esikoha projektiga, millel nimeks „Memory Field“ (Mälestuste väli). Muuseumi pikkuseks sai 355,8 meetrit, laiuseks aga 71,7 meetrit. Seevastu kõrguste vahe varieerub 2,4–15,3 meetrini. Uus kodu on justkui pikk teekond ühest avaramast otsast kitsamasse ossa, sümboliseerides ajarännakut tänasest mälestusterohkest perioodist kuni kiviajani, mil meie teadmised iseenda minevikust on kesisemad. Siit ka väike vihje meie uuele püsinäitusele „Kohtumised“. See on rada, mis võtab vaatluse alla kõik murrangulised ajalooetapid eestluse kujunemise loos. Muuseumi peamine püsinäitus võtab enda alla 3781m2 hoone üldpinnast. Kuna muuseum on piisavalt suur, siis oma koha leiavad ka meie soome-ugri hõimuvennad. Nende kultuuri talletamiseks on meil veel eraldi püsinäitus, mis laiub ligemale tuhandel ruutmeetril. Peale kahe püsinäituse pakume avastamisrõõmu ka ajutistel näitustel ja galeriis, mis kahe peale kokku on 1317m2. Lisaks on uues hoones veel hästi palju pinda hoidlate jaoks. Muuseumi alumisel tasandil on selleks ette nähtud 8139m2. Nagu rahvasuu ütleb: kes hoiab, sel on! Eesti rahval ja kultuuril on tõesti hästi palju esemelist vara, mida anda tulevastele põlvedele hoida ning ajahamba puremise eest kaitsta.

Muuseum kui multifunktsionaalne keskus

Peale näituste osa on meil uues majas veel mitmeid teisi funktsioone. Väärtfilmide vaatamiseks on loodud õdus ja mugav kinosaal. Edaspidi oleme igal aastal suutelised läbi viima antropoloogilisi filmifestivale kodusel pinnal. XIV Maailmafilmi festival ootab filmitegijaid ja -huvilisi juba uues kodus. Samas ruumis saavad toimuma ka konverentsid. Kohti jätkub 254-le inimesele.

Muusika- ja teatrielu edendamiseks on uues hoones black box teater. Teadaolevalt saab black box teatrist esimene sellelaadse moodsa kõrgtehnoloogiaga avalik ruum Tartus, mis annab loomeinimestele kunstiliseks eksperimenteerimiseks suurema vabaduse. Ühtlasi rikastab loodav teater Tartu ja Eesti kultuurielu laiemalt.

Ei maksa unustada, et Eesti Rahva Muuseum on ka kõrgetasemeline teadusasutus, noorte etnoloogide ja kultuuriteadlaste kasvulava. Selleks, et asutus saaks pakkuda head väljaõpet teadlastele, tudengitele ja rahvakultuurist huvitatud inimestele, on muuseumi uues kodus suurepärased tingimused õppetöö läbiviimiseks. Õppetöö jaoks on kesksel kohal ka rikkalik trükivara raamatukogu näol.

Kui suures kodus päev läbi ringi liikuda ning ammutada igal sammul teadmisi esivanemate kultuuripärandist, siis paraku läheb kõht ikka väga tühjaks. Et sisukas päev luhta ei läheks, siis toitlustab muuseum rahvast nii kohvikus kui ka restoranis. Pakume head kodumaist toitu taskukohase hinnaga.

Peredele ja väikelastele mõeldes peab ühes õiges kodus olema ka lastetuba. Nii saab uues muuseumis olema vastav tegutsemisala, mis hoiab pere väiksemad liikmed loovas ja mängulises tegevuses.

Kui aga päev on korda läinud, positiivsed emotsioonid kätte saadud, siis leiab igaüks endale muuseumipoest meelepärase meene õnnestunud päeva kinnituseks. Pärast on hea meenutada Eesti rahva kodus veedetud aega. Rinnus püsib vaid lootus, millal uuesti jõuan tagasi koju.