Tartu tähetorn

Tartu tähetorn / Tutvustus

Tartu tähetorn, omal ajal maailma astronoomia tähtsamaid keskusi, on Eesti teadusajaloo pärl. Tähetorn rajati aastatel 1808-1810 ülikooli arhitekti Johann Wilhelm Krause projekti järgi Toomemäe kaguossa keskaegse piiskopilinnuse asukohale.

Tartu tähetornis tehtud teadus on korduvalt muutnud inimkonna arusaamu Maast ja Universumist. Siin on tegeldud geodeesia, astronoomia, seismoloogia, aja mõõtmise, teoreetilise- ja eksperimentaalfüüsikaga. Maailma teadusajalukku viis Tartu tähetorni observatooriumi direktor Friedrich Georg Wilhelm Struve, mõõtes 1835. aastal esimesena tähe kauguse Maast ning määrates kindlaks tuhandete kaksiktähtede positsioonid. Osana Struve geodeetilisest kaarest kuulub Tartu tähetorn alates 2005. aastast UNESCO maailma kultuuripärandi nimekirja.

Tartu tähetornis on mitmekülgne püsinäitus astronoomia ja kosmose uurimise ajaloost ning uudistada saab oma aja maailma parimat teleskoopi, haruldast araabia taevagloobust, loendada minuti jooksul langevaid meteoore ja õppida tundma põhjataeva tähtkujusid.

Tartu tähetorn pakub mitmekülgset haridustegevust ning tutvustab erinevates programmides füüsikat, geograafiat, astronoomiat, aga ka kirjanduse lugusid. Aasta ringselt toimuvad vaatlusõhtud ja astronoomialoengud ning arvukad eriüritused. Huvilistel on võimalik tellida ekskursioone ja planetaariumietendusi.

Tartu tähetorn on üks kolmest Tartu Ülikooli muuseumi hoonest. Muuseumi peamaja tegutseb ajaloolises Toomkirikus ning Tartu Ülikooli kunstimuuseum asub ülikooli peahoones.