Paldiski Linn

Paldiski Linn / Tutvustus

Paldiski linn asutati tsaar Peeter I poolt 1718. A. kui merekindlus. Linna õigused sai aastal 1762 , nimetati Baltiiski Port´iks. Paldiski nime sai aastal 1933. 1939 loovutati Baaside lepingu alusel NSV Liidule mereväebaasiks, kohalikud elanikud deporteeriti. Paldiski linnas ja Pakri poolsaarel tegutses kokku 9 erinevat NL sõjaväeosa, sealhulgas tuumalõhkepeadega ballistilised raketid ja allveelaevad, tippaegadel viibis siin 16 000 NL sõdurit ja ohvitseri. Alates 1968.aastast Paldiskis avatud NSVL tuumaallveelaevnike õppekeskuse tõttu täielikult suletud salajane linn, mis oli ümbritsetud okastraataiaga.
Viimane Venemaa sõjalaev lahkus 30.augustil 1994, linnas asunud õppeotstarbeline tuumareaktor loovutati pidulikult Eestile 26. Septembril 1995.a. Alates 15. maist 1994 kuni 20.oktoobrini 1996 Keila linna Paldiski linnaosa, alates 20.10.1996 iseseisev omavalitsusüksus.
Pindala koos Väike-Pakri ja Suur-Pakri saarte ja akvatooriumiga kokku 102 km² . Pakri poolsaare tipus asub kaunis pankrannik, kõrgus kuni 25m, poolsaarel ja Pakri saartel Pakri Maastikukaitseala.
Linna elanikest 1030 on eestlased, 2800 venelased. Kokku elavad linnas 31 eri rahvuse esindajad,neist 1300 on Eesti kodanikud . Paldiski elanikest 25% on pensioniealised , 25% lapsed ja noorukid ning ülejäänus tööealised.
Olulisemateks ettevõteteks on Paldiski Lõunasadam ( praamiliinid Rootsi Kapellskäri , Soome Hanko ja Saksamaa Lübecki sadamatesse, põhilised vanametalli ja puidu transiit, turba, kruusa ja lubjakivi eksport) ja Paldiski Põhjasadam ning nendega seotud majandusettevõtted. Linna olulisim arengusuund- transport ja logistika ning nendega seotud, lisaväärtust andev tööstus.
Suuremad tööandjad TKE Grupp- puidutööstus- palkmajadetailide tootmine- 350 töötajat; "PLD Marat Õmblusvabrik"- aluspesu tootmine- 200 töötajat., "Eesti Metallieksport", Eesti Rahuvalvejõudude Õppekeskus.
Linnas asub 2 gümnaasiumi- eestikeelne , taasasutatud 1994.a. -280 õpilast ja venekeelne - 400 õpilast ja 2 lasteaeda, kummaski 80 last.