Arhitektuurilised vaatamisväärsused

Angla Tuulikud

Saaremaa

Saaremaa kuulsamad tuulikud asuvad Anglas, Upa - Leisi maantee 32. km - l. Siin on ainsana Saaremaal oma ilme säilitanud tuulikumägi - tuultele avatud kõrgem koht, kuhu ehitati kogu küla veskid. 1925. aastal, kui Anglas oli 13 talu, seisis siin koguni 9 tuulepüüdjat. Ent ka tänaseni püsinud viis jätavad mõjuva mulje. Angla...

Anseküla ülemine Tuletorn

Saaremaa

Tuletorn asub Saaremaal Sõrve poolsaare põhjaosas Ansekülas. Ringsektoriga laternaga meremärk aitab Sõrve poolsaare ümbruses orienteeruda. Anseküla tuletorn moodustab koos 3128 m kaugusel asuva Lõu tuletorniga Est 931 sihi 103,1°, mis kergendab Läänemerelt madalate vahelt sissesõitu Sõrve poolsaare läänerannikul paiknevasse...

Ants Laikmaa muuseum

Läänemaa

Ants Laikmaa (05.05.1866 − 19.11.1942) oli Eesti kunstiajaloo üks kirevamaid isiksusi, tuntud kui portretist ja maastikumaalija, kelle lemmiktehnikaks kujunes pastell. Siin Kadarpiku külas Tammiku talu maadel alustas kunstnik oma kodu rajamist 1917. aastal, mis päädis 1932. aastal Tallinnas ateljeekooli sulgemise ja...

Audla Mõis

Saaremaa

Audru Mõisakompleks

Pärnumaa

19. saj algusest Pilar von Pilchaude suguvõsale kuulunud Audru mõisakompleks on tüüpiline 18. saj mõisahoonete ansambel, tänaseni on suhteliselt hästi säilinud 14 ehitist. Häärber hävis kahjuks II maailmasõjas ning selle asemele ehitati sovhoosi kontorimaja. Mõisaansambli vanim hoone on kõrge sadulkatuse ja enam kui meetri...

August Liiviku Mälestuskivi

Järvamaa

12-kordse maailmameistri laskmises, suurmeister August Liiviku (1903-1941) sünnikohas Põikva külas. August Liivik kuulus ka laskjate ihaldatuima auhinna – Copa Argentina, nn Argentina karika võitnud Eesti laskemeeskonda.

Avispea Kirik

Lääne-Virumaa

Avispea kirik avati 29.sept. 1935.a (nurgakivi pandi 13.mail 1934). Vabakoguduse palvemaja projekteeris insener-arhitekt Tiidemann. Raha saadi annetustest, ehitusel lõid kaasa ka koguduse liikmed.

Balti Ühtsuskivi

Järvamaa

Pronkstahvli ja ristiga graniitrahn meenutab 23. augustil 1989. aastal 2 miljonist inimesest moodustunud 600 kilomeetri pikkust inimeste rivi – Balti ketti Balti teel. Kivi asub Särevere alevikus Tallinna–Arkma maantee ääres.

C. R. Jakobsoni Kodukoht

Jõgevamaa

Carl Robert Jakobson (1841-1882), ajakirjanik ja kirjanik, sündis Tartus rätsepa pojana. 1846. aastal asus tema isa Adam Jakobson koos perega elama Torma lähedale ning sai köstriks ja kihelkonnakoolmeistriks. Tormas möödus suurem osa C. R. Jakobsoni lapsepõlvest. Pärast isa surma oli C. R. Jakobson tema asemel lühikest aega...

Cantervilla Loss

Valgamaa

Lahtiolekuajad: oleme avatud iga päev (lossi ekskursioonikülastajale ja galerii 10.00-21.00 ja restorani külastajale 12.00-20.00, majutujaid võtame vastu 24h) Hotell Cantervilla Loss on kui muinasjutt. Vana mõisakompleks on restaureeritud ja kohandatud tänapäeva nõuetele vastavaks. Samas on säilinud endiste aegade hõng...

Carl Abraham Hunniuse Monument

Läänemaa

Promenaadil peatu Haapsalu kuurordi rajaja, Carl Abraham Hunniuse (1797-1851), mälestusmärgi juures. Arstina töötanud Hunnius oli esimene, kes märkas kohalike elanike kommet leevendada tervisehädasid meremudaga ja hakkas seejärel muda omadusi teaduslikult uurima. 1825. a. rajati tema eestvõtmisel Haapsallu esimene...

Chakra

Tallinn, Harjumaa

Chakras on saviahi meie toiduvalmistamise südameks. Me serveerime luksuslikku kööki, kasutades ainult parimaid koostisaineid. Asudes täiuslikult taastatud ajaloolises kaubandushoones, dekoreeritud kaunite ikoonide ja antiikesemetega. Chakras on mitmekülgne isuäratav menüü autentsete India eriroogadega, nii...

E. Kippeli Elukoht

Jõgeva, Jõgevamaa

Jõgeva linnaga on seotud olnud kirjanik Enn Kippel (1901-1941), kelle loomingu kesksel kohal on ajalooainestik. Ta on kirjutanud romaanid "Suure nutu ajal" (käsitleb Liivi sõda), "Kui raudpea tuli" (käsitleb Põhjasõda), "Issanda koerad" (kujutab liivlaste võitlust ordurüütlite vastu), "Jüriöö" (1343. aasta ülestõus) jt. ning...

Eaõk Angerja Issanda Taevaminemise Kirik

Raplamaa

1893. a tekkis Juuru õigeusu kihelkonna kaheks jagamisel Angerja õigeusu kihelkond, mis sai nime esimesena luterlusest õigeusku üle läinud küla järgi, ja sellest ka kiriku nimi. 1897. aastal võõrandas valitsus Tohisoo ja Kohila mõisatelt maatüki kiriku ja kogudusemaja ehitamiseks. 1899 juulis pandi kirikule nurgakivi....

Eaõk EaõkMõniste-Ritsiku Ristija Johannese Kirik

Võrumaa

Mõniste Ritsiku kogudus asutati 1837.a. Kirik asetses Karumõisa küünis aastani 1856, millal Vana-Roosa valda Ritsikule ehitati 1855.a iseseisev kirik. Hoone on puust, plekk-katusega. Algul oli kiriku nimetus Mõniste, kuna ta asus Mõniste mõisniku maadel, et aga tegelikult kirikut Mõnistes ei olnud, siis nimetati see ümber...