Arhitektuurilised vaatamisväärsused

Virtsu tuletorn

Läänemaa

Tuletorn asub Suure väina laevatee ääres, aitab orienteeruda ja Viire kurgu laevatee läbimist ohutumaks muuta. Virtsu (Werder) tuletorni ehitamise vajadust põhjendati esmakordselt Krimmi sõja järgses Läänemere laevasõiduteede ja tuletornide olukorra ülevaatuse aktis 1856. aastal. 1863. aastal telliti Inglismaalt firma...

Viru Väravad

Tallinn, Harjumaa

Viru väravad ehitati 14. sajandil, nüüdseks säilinud tornid on vaid osa algsest ehitisest. Viru värav paikneb linnamüüri idalõigus. Värava peatorn ehitati algsel kujul aastail 1345-1355. Tänapäeval on Viru väravad üks vanalinna sissekäikudest, mille kaudu pääseb paljude kaupluste ja söögikohtadega Viru tänavale.

Viru-Nigula Mälestussammas Vabadussõjas Langenuile

Lääne-Virumaa

Mälestussammas Vabadussõjas langenuile rajati 1936. aastal skulptor August Vommi kavandite ja juhatuse järgi. Lõhuti venelaste poolt kahel korral – 1940 ja 1944. Taastati Matti Variku järgi 1990. aastal.

Von Krahli Teater

Tallinn, Harjumaa

Von Krahli Teater sai alguse 1992. aastal, mil realiseerus nomaadliku elustiiliga eksperimentaalse teatritrupi Ruto Killakund ja selle liidri Peeter Jalaka soov muutuda paikseks. Algusest peale tegeleti kahel suunal: kui teatritrupp, mis loob etendusi ning kui administratiivne üksus, mis tegeleb külalisetenduste ja...

Vormsi tuletorn

Vormsi saare läänekaldal Saxby neemel asuv tuletorn on ajale ja laastavatele sõdadele hästi vastu pidanud. 1941. aastal kaheksast kohast läbi lastud torn on tänu ajalugu arvestavatele taastamistöödele oma ehitusaegse ilme säilitanud ning tunnistatud arhitektuurimälestiseks. Seoses 19. sajandil reisi- ja kaubalaevade liikluse...

Võisiku Mõis

Jõgevamaa

Võisiku mõisat (saksa k Woiseck) on esmamainitud 1558. aastal. Alates 18. sajandi teisest poolest kuni 1830te aastateni oli mõis von Bockide omanduses. Hiljem vahetas mõis tihti omanikke, olles nii von Mannteuffelite, von Samson-Himmelstjernade kui ka von zur Mühlenite aadliperekondade valduses. Mõisa viimane omanik enne...

Võivere Tuuleveski

Lääne-Virumaa

Simuna - Väike-Maarja tee ääres on Võivere tuuleveski, mille lähedal praegu veel tagasiasetatud murukamara all on kivi Struve meridiaanikaare otsapunkt tähisega. See on koos Struve tulba ja Tartu tähetorniga UNESCO maailmapärandi nimekirjas.

Väike-Maarja Köstrimaja

Lääne-Virumaa

Kultuuri- ja seltsitegelase köster Johan Kotli elupaik 1893-1933. Arhitekt Alar Kotli sünni- ja lapsepõlvekodu. Majal avati Väike-Maarja Muinsuskaitse Seltsi ja Aiandusseltsi poolt 1990.a mälestusplaat.

Väike-Maarja Rahvamaja

Lääne-Virumaa

Rahvamaja asukohaga Pikal tänaval on ehitatud 1912.a põllumeeste seltsi poolt ja oli tol ajal suurim kivist maaseltsimaja. Praegu on Väike-Maarja rahvamaja jalutussaalis 1981.a-st G.Markelovi puitskulptuurid: Märt Meose ja Jakob Liivi kaksikportree ning Georg Lurichi büst. Fuajee seinal on E.Jänese freskomaal "Maarjapäevad".

Väike-Maarja Õppekeskuse Hoone

Lääne-Virumaa

Tänapäeva arhitektuuri kaunis näide, asub Pikal tänaval. Väike-Maarja kolhoos ehitas selle oma keskusehooneks, valmis 1990.a. Projekti autor on M. Truu ja sisekujundaja M.Puusepp.

Väikemõisa Mõis

Viljandimaa

Sajandialguse Väikemõisa häärber on näide Heimatstil`ist: maaliliselt mõjuv hoone, mille kõrge sokkel ja peakorrus laotud maakivi-tellise segatehnikas, teine korrus aga krohvitud ning kujundatud tumeda vahvärgiga. Praegu asub mõisahoones Väikemõisa väikelastekodu ja maja on vaadeldav vaid väljast.

Välgi Püha Aleksander Nevski Kirik

Tartumaa

Välgi külast leiate Püha Aleksander Nevski õigeusu kiriku, mis on ehitatud aastal 1859. Huvitav teada: - Kiriku lähedal on rohkesti 13. saj. pärit vadjapäraseid kalmeid.

Väätsa Mõis

Järvamaa

Väätsa mõisa peahoone ja selle juurde kuuluv park on 2011. aastal lõppenud renoveerimistööde järgselt üks Kesk-Eesti mõisaarhitektuuri pärle. Mõis pakub silmarõõmu avarate ruumide ning taastatud seina- ja laemaalingutega. Mõisa härrastemaja on Väätsa põhikooli osa, milles tõsi küll kool kasutab igapäevaselt vaid...

Wahlide Kabel

Jõgevamaa

Wahlide ehk Pajusi mõisa surnuaed on asutatud 1826. aasta paiku, sest kui Pajusi mõisa omanik Karl Gustaf von Wahl 1826. aasta 29. juulil suri, maeti ta veel Põltsamaa saksa koguduse surnuaeda. Aga kui sama aasta sees suri veel üks Wahl, sängitati see juba künkale rajatud Pajusi surnuaia mulda. Kalmistu on teekeste abil...

Äksi Vabadussammas

Tartumaa

Äksi Vabadussõja mälestussammas pühitseti 28. juunil 1925. aastal. Graniidist obelisk oli 3,04 meetrit kõrge ja selle peal seisis malmist valatud talverõivais eesti sõdur vahipostil viitab Äksi vabastamise peale, mis sündis talvel). Skulptor V.Melnik. Terve samba kõrgus oli 5,1 m. Mälestussammas läks maksma 357 821 marka,...