Looduskaitsealad

Leitud vasteid 63

Loading

Padakõrve Looduskaitseala

Tartumaa

Padakõrve looduskaitseala on loodud mõhnastiku kaitseks. samuti kaitstakse erinevaid metsade kasvukohatüüpe. Rikkalik on kaitseala linnustik, teiste seas elutsevad Padakõrve LKA-l väike konnakotkas, siniraag, valgeselg-kirjurähn, kassikakk ja metsis. Loomastikust väärivad kaitset laanekuklased. Looduskaitsealal on kaitse...

Vaata esitlust

skoor
-

Saada e-mail

Pae Karstiala

Raplamaa

Pae karstiala asub 2 ha suurusel maa-alal, mille aluspõhjaks on kivististerikas lubjakivi. Loopealse ja soo piiril on 1 kuni 2 m kõrgune astang, kus saad näha meetrilaiusi ning kuni 1,5 m sügavusi langatuslehtreid. Huvipakkuvad on avalõhed ja karrid (väikevormid), koopad ning lubjapõletusahi.

Vaata esitlust

skoor
-

Saada e-mail

Paganamaa Maastikukaitseala

Võrumaa

Paganamaa maastikukaitseala asub Varstu vallas, Krabi külast edelas, vahetult Läti piiri ääres. Kaitseala pindala on 1107 ha. Kaitseala põhiväärtused on Piiriorg järvede aheliku ja Piiriojaga, geoloogiliselt huvitav ja legendidega seotud vaheldusrikka mõhnastikureljeefi ning sulglohkudega süda-Paganamaa, ilmekad uhtorud ja...

Vaata esitlust

skoor
-

Saada e-mail

Pakri Maastikukaitseala

Paldiski, Harjumaa

1451 ha suurune kaitseala asub Paldiski linna territooriumil kolme lahustükina Pakri poolsaarel ning Suurel ja Väikesel Pakri saarel. Pakri poolsaare paekaldal ja Pakri saartel on rahvusvaheline kaitseväärtus kuna pank on oma vara-paleosoiliste kihtide paljandumise tõttu ainulaadne Euroopas. Pakri ja Lahepere lahtede vahelt...

Vaata esitlust

skoor
-

Saada e-mail

Pandivere Paeriik

Lääne-Virumaa

Pandivere Paeriik Allikate Allikal on omanäoline piirkonda tutvustav tunnuslause ja turisti liikumise tee. Pandivere kõrgustik on eesti rahvuskivi paekivi sünnikoht. Siit saavad alguse paljud jõed ja ojad. Karstivete süsteem on moodustunud juba enne jääaegu, ent on pidevas muutumises tänapäevalgi. Taoline omapärane...

Vaata esitlust

skoor
-

Saada e-mail

Pangodi Maastikukaitseala

Tartumaa

Pangodi maastikukaitseala asub vahelduva pinnamoega Otepää kõrgustiku servaalal Tartu-Otepää maantee ääres. Kaitseala põhiosa moodustab Pangodi järv, mida ümbritsevad mõhnastikud (keskmine kõrgus 125 m ü.m.p). Lõunakaldal asuv kahetipuline mõhn – Palumäed – on kaitseala kõrgeim osa (ca 145 m ü.m.p.), mille suhteline kõrgus...

Vaata esitlust

skoor
-

Saada e-mail

Parika Looduskaitseala

Viljandimaa

Parika raba on tekkinud jääajajärgse veekogu kinnikasvamisel. Pikliku, keeruka kujuga jäänukjärve tuntakse Parika järvena. Kahte väikest rabajärve kutsutakse Väikejärveks ja Pühajärveks.legend räägib, et Parika järve uputas end kuri tüdruk Linda. Temast sai vetevaim, kes nõuab palju ohvreid.

Vaata esitlust

skoor
5.0

Saada e-mail

Peetri Jõe Maastikukaitseala

Võrumaa

Kaitseala peamiseks väärtuseks on geoloogiline mitmekesisus. * Kalkahjul, Peetri jõe 60 m pikkusel kaldalõigul asuvad ülemdevoni Plavinase lademe lubjakivipaljandid. Loodusliku paljandina avaneb Devoni lubjakivi Eestis vaid Peetri jõe kallastel. * Karisöödi pargis, kaldajärsakus paljanduvad 10 m ulatuses Amata lademe...

Vaata esitlust

skoor
-

Saada e-mail

Piusa Jõe Ürgoru Maastikukaitseala

Võrumaa

Piusa jõe ürgoru maastikukaitseala asub põhiosas Meremäe ja Vastseliina vallas, osa jääb ka Põlvamaale Orava valda. Kaitseala on rajatud väga liigestatud Piusa jõe ürgoru ja selle veerudel esinevate suurejooneliste devoni liivakivipaljandite kaitseks. Jõe org on kuni 35m sügavune ja keskmiselt 300m laiune liivakivisse...

Vaata esitlust

skoor
-

Saada e-mail

Piusa Koobaste Külastuskeskus

Põlvamaa

Piusa koobaste Külastuskeskuse hinnakiri: Täispilet 3,90€ Perepilet 7,70€ Sooduspilet: 2,60€ lastele 7.-14.a 3,50 € pensionär Pilet sisaldab: külastuskeskuse eksponaatidega tutvumist, loodusfilmide vaatamist, ekskursiooni koobastesse giidi saatel. Esmaspäevast neljapäevani avatud ettetellimisel! 15. mai -...

Vaata esitlust

Saada e-mail

Piusa Koobastiku Looduskaitseala

Põlvamaa

Piusa koobastiku looduskaitseala asub Orava vallas. Matkata saab 1,4 km pikkusel tähistatud õpperajal. Piusa koopad tekkisid 1922. aastal, mil sealset klaasliivaks sobivat kvartsliiva hakati maa-alustes käikudes kaevandama. Koopad on Baltimaade suurimaks nahkhiirte talvitusalaks. Sealt on leitud 7 liiki nahkhiiri...

Vaata esitlust

skoor
-

Saada e-mail

Poruni Ürgmets, Jõgi ja Ürgorg

Ida-Virumaa

Gorodenko külast veidi põhja pool, Boroni (Poruni, Borovnja) jõe ääres asuv ürgmetsakvartal ja jõe kaldapaljandid muudeti looduskaitsealaks 1967. aastal. Tänapäeval kuulub Poroni sihtkaitsevöönd Puhatu looduskaitseala koosseisu. Kaitstava ürgmetsamaastiku keskne telge on 10 km pikkune Poruni jõgi. Jõe ürgoru kaldad on kohati...

Vaata esitlust

skoor
-

Saada e-mail

Saada e-mail

Päite Pank

Ida-Virumaa

Päite panga kõrguseks on märgitud 41 meetrit. Meri jääb pangast 50–70 meetri kaugusele. Enne Sõtke klindilahte ilmestab panka väikese joana seitsme kuni kaheksa meetri kõrguselt laskuv Ukuoja. Sõtke klindilaht koos selles asuva Ida-Virumaa tööstuspiirkonna ühe ilusaima linna Sillamäega on kaitseala idapiir. Enne Teist...

Vaata esitlust

skoor
-

Saada e-mail

Saada e-mail