Looduskaitsealad

Pärnu Rannaniidu Looduskaitseala

Pärnu, Pärnumaa

Linnurohked rannaniidud ja roostikud ääristavad Pärnu liivast mereranda peaaegu kogu linna ulatuses. Nende ohustatud ja haruldaste taimeliikide ja koosluste ning rannaniitude, rannikulõugaste ja liikuvate rannikuluidete kui väärtuslike elupaikade kaitsmiseks on loodud Pärnu rannaniidu looduskaitseala (al 1958). Kaitseala...

Räpina Polder

Põlvamaa

Raigla küla juures asub Räpina polder, mille põhiosaks on kõrge tamm. See ehitati Peipsi-äärsete soostunud ja võsastunud rohumaade kuivendamiseks, mis eelnevalt olid 0,5-2 km laiuselt väga vähe Peipsi järve tasemest kõrgemal. Seetõttu oli kõrge veeseisu korral rand kuni 1 km laiuselt veega kaetud. Räpina poldrit läbib ka...

Saarjärve Looduspark

Jõgevamaa

Saarjärve looduspark (pindala 158 ha) asub Saare vallas Saarjärve külas ja on moodustatud Saare järve, seda ümbritseva metsa ning mõhnastiku kaitseks. Looduspark kuulub Euroopa kaitsealade võrgustikku NATURA 2000. Saare järv paikneb Vooremaa ja Kagu-Eesti lavamaa vahelises orundis. Järve ümbruses tungib Kaiu mõhnastiku sopp...

Silma Looduskaitseala

Läänemaa

Silma Looduskaitseala (pindala 4780 ha) on asutatud 1998. aastal. Kaitseala hõlmab Haapsalu tagalahed, Noarootsi järved ning neid ümbritsevad rannikualad. Kaitseala loomise eesmärgiks oli madalate merelahtede, roostike, rannaniitude ja rannikulõugaste kaitse. Silma looduskaitseala on üks tähtsamaid veelindude...

Taevaskojad

Põlvamaa

Taevaskojad on Põlvamaa üks peamisi vaatamisväärsusi, meelitades loodusesõpru nii lähedalt kui kaugelt. Taevaskodade loodusparki minnes jõuab matkaja kõigepealt Saesaare jõetammi ja hüdroelektrijaama juurde. Samas on võimalus ülesvoolu sõita, sest 3 km pikkusel paisutatud jõeosal teeb suvel huvireise jõelaev Lonny. Matk...

Tammeluht

Jõgevamaa

Tammeluht asub Kaiu-Jõemõisa järvestiku ääres. Eestis suhteliselt haruldaste põlistammedega alale saab matkata mööda laudteed. Muiste käinud vanatühi alailma looduse valitseja jutul, antagu temale kordki täiesti vabad käed. Vanataat olla viimaks loa andnudki, aga esitanud ühe tingimuse - oma tahtmise saab põrguperemees siis,...

Teringi Maastikukaitseala

Viljandimaa

Teringi maastikukaitseala (264 ha) moodustati 1999.a. kaitsmaks mosaiikset soomaastikku ja tagamaks omapärase taimekoosluse kaitse. Matkaraja moodustab 4,5 km pikkune laudtee, mille algus 1,5 km kaugusel Lilli küla keskusest. Parkla, lõkkekoht,katusealune ja käimla võimaldavad matkaseltskonnal end mõnusalt tunda. Rajal on...

Tilleoru Maastikukaitseala

Põlvamaa

Tilleoru maastikukaitseala – Ahja jõge nimetatakse ülemjooksul ka Tille jõeks. Selle järgi on saanud endale nime maaliline Tilleorg. Siinne ürgorg on keskmiselt 0,5 km lai ja kuni 35 m sügav. Orulamm on allikaterohke. Ahja jõe kaldal on liivakivipaljand, mida nimetatakse Meriooni kaljuks. Seal voolab Meriooni allikas, mis...

Türisalu Pank

Harjumaa

Türisalu maastikukaitseala moodustati eesmärgiga kaitsta omapäraseid põõsasmarana looalasid ja Türisalu panka. Kaitsealustest taimeliikidest kasvavad kaitsealal peale põõsasmarana veel aasnelk, must tuhkapuu ja aas-karukell. Türisalu pank on Põhja-Eesti paekalda üks mõjusamaid ja paremini vaadeldavaid loodusobjekte. Pank...

Uhaku Karstiala

Ida-Virumaa

Uhaku karstiala asub Sonda tee lähedal,endise Erra sovhoosi ja Purtse jõe Kõrgekalda vahel, lõikudes viimase lähedal Lüganuse-Kiviõli maanteega ning on Eesti üks ilmekamaid karstialasid. Karstiala on Eesti kõige suuremaks sellistest, kus aluspõhi on kaetud pinnakattest. Uhaku karstialal neeldub Erra jõgi maa alla, tulles...

Valgesoo Maastikukaitseala

Põlvamaa

Valgesoo maastikukaitseala asub Kiidjärvest 3 km ida pool Kärsa suunas. Kaitseala serval on 24 m kõrgune vaatetorn, mis annab ülevaate kogu maastikust. Soo loodusega saab tutvuda matkates mööda laudteed.

Varesemäed

Viljandimaa

Varesemägedelt Saarepeedi vallas Taari külas avaneb kaunis vaade Kehklase järvele ja Tänassilma ürgorule. Varesemäed on oma nime saanud Kõrevarese talu järgi, mille maadel kaitseala asub.

Vooremaa Maastikukaitseala

Jõgevamaa

Asub maakonna keskosas. Tüüpilisema osa Vooremaast hõlmab 1964.a. moodustatud Vooremaa maastikukaitseala (9932 ha). Vooremaad peetakse üheks esinduslikumaks voorestikuks Ida-Euroopa lauskmaal, mida iseloomustavad loode-kagu suunalised 2-5 km pikkused ja 0,5-0,8 km laiused ning 20-40 meetri kõrgused suurvoored. Voori on kokku...

Vormsi Rumpo Maastikukaitseala

Läänemaa

Vormsi maastikukaitseala on moodustatud 2000. aastal. Kaitseala pindala on 19,75 km2, sellest ligi 13 km2 on madal rannikumeri. Vormsi maastikukaitseala põhieesmärk on Vormsi haruldaste ja omapäraste ning kergesti rikutavate loodusmaastike, piirkonnale iseloomulike ohustatud pärandi - kultuurmaastike ning haruldaste...

Võhandu Maastikukaitseala

Põlvamaa

Võhandu maastikukaitseala hõlmab jõge Leevi veskipaisust Reo sillani. Kaitseala alguses on Võhandu jõgi väga kiire. Jõeorg on kitsas ja kohati kuni 30 m sügav. Paljud kärestikud ja aluspõhja paljandid, eelkõige Põdramüür kui kauneim Võhandu liivakalju, on suureks elamuseks paadimatkajale. Kaitseala keskosa võlub põlismetsade...