Looduslikud vaatamisväärsused

Leitud vasteid 235

Loading

Tamme Paljand

Tartumaa

Tamme paljandi maastikukaitseala asub Võrtsjärve idakaldal Rannu valla Tamme ja Neemisküla vahelisel alal, kus leidub mitmeid keskdevoni Aruküla lademe liivakivipaljandeid. Tamme paljand on tuntud rüükalade leiukohana, kust alates 19. sajandi II poolest on kogutud palju väärtuslikku paleontoloogilist materjali.

Vaata esitlust

skoor
-

Saada e-mail

Tamme-Lauri Tamm

Võrumaa

Tamme-Lauri tamm on Eesti jämedaim tamm. Tema ümbermõõt 130 cm kõrguselt 8 meetrit ja vanus on 680 aastat. Tüve õõnsus on täidetud raudarmatuurist konstruktsiooniga, täitmiseks kulus 8 tonni betooni. Sel ajal, kui õõs oli tühi, mahutas see kuni 7 inimest.Tamme-Lauri tamm kaunistab meie võimsaima põlispuuna ka kümnekroonist...

Vaata esitlust

skoor
-

Saada e-mail

Tammeluht

Jõgevamaa

Tammeluht asub Kaiu-Jõemõisa järvestiku ääres. Eestis suhteliselt haruldaste põlistammedega alale saab matkata mööda laudteed. Muiste käinud vanatühi alailma looduse valitseja jutul, antagu temale kordki täiesti vabad käed. Vanataat olla viimaks loa andnudki, aga esitanud ühe tingimuse - oma tahtmise saab põrguperemees siis,...

Vaata esitlust

skoor
-

Saada e-mail

Tilleoru Maastikukaitseala

Põlvamaa

Tilleoru maastikukaitseala – Ahja jõge nimetatakse ülemjooksul ka Tille jõeks. Selle järgi on saanud endale nime maaliline Tilleorg. Siinne ürgorg on keskmiselt 0,5 km lai ja kuni 35 m sügav. Orulamm on allikaterohke. Ahja jõe kaldal on liivakivipaljand, mida nimetatakse Meriooni kaljuks. Seal voolab Meriooni allikas, mis...

Vaata esitlust

skoor
-

Saada e-mail

Tilli Kadastik

Viljandimaa

Tilli kadastik asub Paistu vallas Pirmastu järve põhjakaldal. Kaitsevööndi moodustab suhteliselt suurte puudega kadastik. Kadastiku kõrgus 2,5 m, üksikute puude kõrgus isegi 6,5 m. Rohkem selliseid kadastikke Viljandimaal ei leidu.

Vaata esitlust

skoor
-

Saada e-mail

Tinnipalu Rändrahn

Võrumaa

Tinnipalu rändrahn asub Võru-Viljandi maanteest põhja pool. Sulbi teelt viib kivini metsatee (0,5 km), sama tee lõpus (2 km) asub ka muinsuskaitsealune Helsekivi. Põhiplaanilt on Tinnipalu rändrahn ristkülikukujuline ja tugevasti sammaldunud. Kivi lael on 0,5 m läbimõõduga lohk. Mitteametlikel andmetel on kivi suurim kõrgus...

Vaata esitlust

skoor
-

Saada e-mail

Toila-Oru Park

Ida-Virumaa

Maaliline Toila-Oru park Pühajõe ürgorus on piirkonna kauni maastiku ehteks. Loodusliku asukoha, oskusliku kujunduse ja puittaimede liigirikkuse poolest võib parki lugeda lausa ainulaadselt õnnestunuks. Tänapäeval toimuvad Toila-Oru pargis Ida-Virumaa tähtsamad vabaõhu kultuuriüritused. Pargi väärtuseks on vaheldusrikkalt...

Vaata esitlust

skoor
-

Saada e-mail

Tori Põrgu

Pärnumaa

Toris leiad jõe kaldajärsakust salapärase koopasuu! Et mööda käiku sai minna kaugele maasügavusse, on kohta juba mitusada aastat nimetatud Tori põrguks. Nii on kohaga seotud palju rahvajutte ja muistendeid. Koobas on Pärnu jõe devoni liivakivist kaldajärsakusse uhutud sajandite jooksul allikavete poolt. Tori põrgu suue oli...

Vaata esitlust

skoor
-

Saada e-mail

Treppoja Joastik

Harjumaa

Treppoja joastik asub Harju maakonnas Keila vallas Tallinna-Paldiski maantee ääres.Joastik asub kohal, kus Illurma klindineemikult alguse saav umbes 10 km pikkune ja 20 km2 valgalaga Treppoja laskub paeplatoo nõlva pidi Lahepere klindilahte. Sajakonna meetri ulatuses on siin 2-15 m laiusel alal kuus 0,3-1,5 m kõrgust astangut...

Vaata esitlust

skoor
-

Saada e-mail

Tsõõrikmäe Meteoriidikraater

Põlvamaa

Räpina vallas Tuurapera ja Viletsaare küla vahele jääv Tsõõrikmägi on oma nime saanud selle keskel oleva korrapäraselt ümara järskude veerudega lohu järgi. Kraatri läbimõõt valliharjal on 40 meetrit, sügavus 5,5 meetrit. Kraater on tekkinud jääajajärgsel ajal (vanus 9,5 tuhat aastat).

Vaata esitlust

skoor
-

Saada e-mail

Tuhala Hobuseauk

Harjumaa

Hobuseauk tekkis 1978 a. kolme meetri sügavuse koopa lae sissevarisemise tulemusena. Samal ajal koopakohal karjamaal olnud hobune vajus maa alla ja sai surma. 1977 a. tekkis auk läheduses oleva elektriliini posti alla. 1981 a. tekkis auk otse keset Kolu - Kohila maanteed. Viimane teadaolev varing toimus 2000 a. kevadel. Kuie...

Vaata esitlust

skoor
-

Saada e-mail

Tuhala Jõgi

Harjumaa

Tuhala jõgi on jõgi Põhja-Eestis. Tuhala jõge tuntakse ka Särge-, Nõrava- või Kata jõe nime all. Ta on Pirita jõe vasakpoolne lisajõgi. Jõgi saab alguse Mahtra soo idaservas Kirivalla külast 6 km lõunaedela pool ja suubub Pirita jõkke 39,4 km kaugusel suudmest. Tema pikkuseks on 26 km ja valgala pindala 112 km². Ülemjooksul...

Vaata esitlust

skoor
-

Saada e-mail

Tuhala Veetõusme Allikad

Harjumaa

Veetõusme allikate kaudu jõuab 1,5 km pikkune Tuhala maa-alune jõgi uuesti maapinnale vooluhulgaga 3000 liitrit vett sekundis. Suurvee ajal võib allikate pinnal näha väikseid kuhikuid ja keeriseid. Veetõusme augu põhjas kasvab kaks suurt hõbepaju. Kunagi Veetõusme talu perenaine on need istutanud oma poegade mälestuseks...

Vaata esitlust

skoor
-

Saada e-mail

Tuhamägi

Ida-Virumaa

Kiviõli-Sonda tee ääres asub Baltikumi kõrgeim tehismägi, mis koosneb põlevkivi töötlemisest järele jäänud jääkidest. Tänaseks on mägi kattunud erineva taimestikuga ja puudega. Mäe otsa viib trepp ja ülevalt avaneb suurepärane vaade ümbruskonnale ja tööstusmaastikule. Samas paiknev Kiviõli Seiklusturismi Keskus on algust...

Vaata esitlust

skoor
-

Saada e-mail

Turjekeldri Juga

Harjumaa

Turje kelder on ühtlasi Lahemaa neljas juga: vesi langeb nelja meetri kõrguselt pakerordi lademe liivakivikaldast. Joa teeb erandlikuks see, et ta on üks vähestest liivakivilt laskuvatest jugadest; valdavalt langevad meie joad paeastangult. Juga toitub Tsitre klindisaare platoolt alguse saavast ojast. Joa kõrgus on ligi 5...

Vaata esitlust

skoor
-

Saada e-mail