Looduslikud vaatamisväärsused

Vana-Pärnu Linnuvaatlustorn

Pärnu, Pärnumaa

Vana-Pärnu luhal, jõe ja mere piiril asub 8 m kõrgune linnuvaatlustorn. Aasta erinevatel aegadel võib siin kohata üle 100 eri linnuriigi, eriti linnurikas on see ala aprillist oktoobrini. Tornist näeb nii rannaroostikus, rannaniidul kui merel viibivaid linde. Tornist avaneb huvitav vaade ka Pärnu jõe suudmele, muulidele ja...

Vanajõe Org

Hiiumaa

Laugel maastikul üllatab meid kuni 10 m sügavune liivaluite sisse uhutud org, selle põhjas voolava ojaga. Vee hoogne vool kisub kallastelt igal kevadel ja sügisel kaasa üha uusi osakesi, uuristab ülal kasvavate puude alused õõnsaks, kuni need vajuvad ojja. Seal on paigaldatud tõkkepuud, ehitatud trepid ja purded. Oja vesi on...

Vanapagana Kivi

Hiiumaa

Pühalepa kirikust paarsada meetrit põhja poole, Kerema tee ääres asub kolmnurkne kivi. See on looduskaitse alla kuuluv Vanapagana kivi (ka Tõllu kivi). Rändrahnu kõrgus on 2,5 meetrit ja ümbermõõt 13,8 meetrit. Muistendi järgi ei olevat Vanapaganale meeldinud, et jälle ehitatakse üht kirikut. Kui Pühalepa kirik valmis...

Vassaare Metsakivi

Järvamaa

Vassaare talu metsas uue farmihoone taga asuv roosakas keskmise- kuni jämedakristalliline massiivne graniitrahn, mille pikkus on 4,8 m, laius 4,4 m, kõrgus 1,9 m ning ümbermõõt 14,0 m. Rahnu lagi on peaaegu rõhtne ja tasane, küljed järsud; kohati näha lõhenemist. See on rikkalikult sammaldunud, lääneosa peal esineb mullakamar...

Vesioinad Tindiorus

Võrumaa

Voolava vee jõul töötava pumba "Vesioinas" konstrueeris ja ehitas Friedrich Johanson oma talu veega varustamiseks. Pump töötab alates 1939.aastast ja lööb 30 meetri kõrgusele veepaaki 5 m3 vett ööpäevas. Vesioinas on seade, milles hüdraulilist lööki kasutatakse vee tõstmiseks. Hüdrauliliseks löögiks nimetatakse kiiruse...

Viljandi Lossipark

Viljandi, Viljandimaa

Park asub ürgoru nõlval ja on oma nime saanud ordulossi varemete järgi. Kui linn 19. saj. teisel poolel kasvas, tekkis vajadus puhkeala järele. 1863.a. saadi mõisalt õigus lossimägesid kasutada. Esimeste korrastustöödega alustati aastal 1893. 1925.a. valmis Varese sild, mis ühendas pargi linnaga. Huvitav teada: · Esialgu...

Virulase Koobas

Harjumaa

Virulase koobas on Eesti pikim (58 m) koobas, mis avastati 1997a. ja on maa-aluste pugemite kaudu ühendatud Nõiakaevuga. Kui koopa ava kohal on veetase 2,35 m kõrgemal kui kaevu rakete serv, siis hakkab Nõiakaev keema. Maapinnast 7 m sügavusel asuv koobas täitub veega ainult suurvee ajal. Koopa neelamisvõime on 100 liitrit...

Vooremaa Maastikukaitseala

Jõgevamaa

Asub maakonna keskosas. Tüüpilisema osa Vooremaast hõlmab 1964.a. moodustatud Vooremaa maastikukaitseala (9932 ha). Vooremaad peetakse üheks esinduslikumaks voorestikuks Ida-Euroopa lauskmaal, mida iseloomustavad loode-kagu suunalised 2-5 km pikkused ja 0,5-0,8 km laiused ning 20-40 meetri kõrgused suurvoored. Voori on kokku...

Voorepalu

Põlvamaa

Voorepalu kant on vahelduva kuppelmaastikuga. Seal asuv Mesikamäe turismitalu kutsub loodust nautima. Mägine mets on kaardistatud orienteerumiskeskuse poolt. Metsas on hooldatud suusa- ja matkarada ning suurepärased võimalused hoburetkedeks. Suvel võib matkata ürgsetel sooradadel Penijärve piirkonnas. Kui teil on kõik...

Vormsi Rumpo Maastikukaitseala

Läänemaa

Vormsi maastikukaitseala on moodustatud 2000. aastal. Kaitseala pindala on 19,75 km2, sellest ligi 13 km2 on madal rannikumeri. Vormsi maastikukaitseala põhieesmärk on Vormsi haruldaste ja omapäraste ning kergesti rikutavate loodusmaastike, piirkonnale iseloomulike ohustatud pärandi - kultuurmaastike ning haruldaste...

Võhandu Maastikukaitseala

Põlvamaa

Võhandu maastikukaitseala hõlmab jõge Leevi veskipaisust Reo sillani. Kaitseala alguses on Võhandu jõgi väga kiire. Jõeorg on kitsas ja kohati kuni 30 m sügav. Paljud kärestikud ja aluspõhja paljandid, eelkõige Põdramüür kui kauneim Võhandu liivakalju, on suureks elamuseks paadimatkajale. Kaitseala keskosa võlub põlismetsade...

Võntküla Kurepesa

Läänemaa

Taebla vallale on iseloomulik ka Võntkülas, otse maantee ääres asuv kurepesa. Kohaliku traditsiooni järgi tuli järelkasvu kindlustamiseks pruutpaaril posti külge pulmalint siduda. Mida kangem peigmees, seda kõrgemale lint seoti.

Võrtsjärv

Viljandimaa

Kolme maakonna piiril asub Võrtsjärv Eesti suurim siseveekogu. Järve põhi läheb aeglaselt sügavaks ja vee temperatuur on suveti sageli üle 20 kraadi. Võrtsjärves elutseb üle 30 liigi kalu, sealhulgas haug, koha, angerjas. Võrtsjärve äärsete puhkepiirkondadena on tuntud Vehendi, Vaibla, Kivilõppe. Järve idarannikul paikneb...

Väike Emajõgi

Valgamaa

Selle kandi olulisim vooluveesoon. Restu ja Sangaste kiriku vahel jookseb ta rööbiti maanteega, tehes suuri lookeid, et leida soodsat pääsu läbi kingustiku. Org on kord kitsas, kord pisut laiem. Jõgi ise on Sangaste kiriku juures ligikaudu 7 meetri laiune. Kevaditi tõuseb Väike Emajõgi üle kallaste, ujutades paiguti üle kogu...

Väike Munamäe

Valgamaa

Väike Munamägi asub Valga maanteed mööda sõites Otepää kesklinnast 2,5 km kaugusel. Munamäe tippu ronimise vaev tasub end mitmekordselt- hea ilmaga näeb ümbrust 50 km raadiuses. Talvel on mäel avatud mäesuusa- ja lumelauakeskus. Väikese ehk Otepää Munamäe absoluutne kõrgus on 207,5 m. (suhteline kõrgus üle 80 m). Väikese...