Looduslikud vaatamisväärsused

Väkra Ohvrikivi

Saaremaa

Väkra ohvrikivi on hiiekivi. Pärineb II aastatuhandest. Rahn on püstjas ja kõrge, lõunaots tugevasti eenduv. Lagi on trapetsikujuline. Kivi on nõrgalt sammaldunud, esinev väikesi pragusid. Suurim kõrgus on väidetavalt 5,1 m ja ümbermõõt 19,0 m. See on Saaremaa suurim ohvrikivi. Nõukogude ajal oli hiiekivi muinsuskaitse all,...

Vällamägi

Võrumaa

Vällamägi on üks Eestimaa suurimaid looduslikke pinnavorme. Kõrgus merepinnast on 304 m. Suhteliselt kõrguselt on Vällamägi Eesti kõrgeim, ületades Suure Munamäe.

Õhu Luited ja Ohverdamiskoht

Pärnumaa

Õhu luited ja ohverdamiskoht – luiteahelik Õhu külas. Hiielaane ohverdamiskoht, mis pärit II aastatuhandest. Vastavalt legendile asub Õhu metsas katkuaegne surnuaed.

Õrde Allikas

Raplamaa

Oblu külast allavoolu, uudismaade taga Atla jõe paremal kaldal asub kaitsealune Õrde allikas. Allikale ligipääsuks on jõele tehtud purre. Enne ümbruskonna soode kuivendamist oli allikas väga veerohke, nüüd on allika veetase mõnevõrra alanenud. Allikavesi voolab väikese oja kaudu Atla jõkke. Rahvasuu teab pajatada, et vanasti...

Äiamaa Kivi

Järvamaa

Äiamaa küla Mäe talu põllul asuv suurte, kuni 2 cm läbimõõduga punakate granaadipesadega (kristallidega) graniitne biotiitgneissrahn. Rahnu pikkus on 4,9 m, laius 3,8 m, kõrgus 2,9 m ja ümbermõõt 13,4 m. Rahn on kumera laega, kujult pikergune. Lae keskel asub madal renn. Esineb üksikuid kinnislõhesid. Sammalt ja samblikke...

Ämmaauk

Harjumaa

Ämmaauk on 25m pikk ja 3,5 m sügav kurisu kustkaudu tavalise veeseisu aegu kaob Tuhala jõgi maa alla, neelamisvõmega ligi 800 liitrit sekundis. Sademetevaesel ajal on Ämmaaugust kuulda vaid salapärast tumedat kohinat. Nimelt on 25 m pikkuse ja 3,5 m laiuse Ämmaaugu all omakorda koobas, kuhu vesi karstilõhede kaudu sisse...

Äntu Järved

Lääne-Virumaa

Äntu järved asuvad Väike-Maarjast 7-11 km kaugusel Tartu maantee läheduses. Neid on kokku 7 - suurimad neist on Sinijärv, Valgejärv ja Vahe- ehk Roheline järv. Äntu teised järved on Linaleo-, Mäeotsa, Umb- ja Kaanjärv. Vesi järvedes on rohekassinise värvusega ja põhjas asuva järvelubja tõttu väga läbipaistev.

Ööbikuorg ja Rõuge Järved

Võrumaa

Viimane jääaeg, mis taandus u. 15 000 aastat tagasi, vormis Võrumaa lõunaosa maastiku järvede- ja orguderohkeks. 10 km pikkuses ja 52 meetri sügavuses Rõuge ürgorus on seitse järve: 1. Kahrila järv - kõige suurem järv, osa endisest jõest. Pindala on 35,2 ha, maksimaalne sügavus 16,4 m ning keskmine sügavus 5,3 m. 2....

Öördi Järv

Viljandimaa

Öördi rabajärv on kunagise Balti jääpaisjärve jäänuk, mis toitub osaliselt põhjaveest. 4, 4 ha suurune ja 3-4 meetri sügavuses järves elavad kalad, kus peamiseks liigiks on ahven. Päikeseloojang muudab suveõhtu järve ääres eriti romantiliseks. Sügisel leiate rabast rohkesti jõhvikaid. Laagriplatsil on võimalus jalga puhata...

Üügu Pank

Saaremaa

Muhumaa kirde- põhjarannik on palistatud suuremate või väiksemate pankadega. Umbes 300 m pikkune Üügu pank on neist esinduslikem. Pank jääb praegusest rannajoonest veidike eemale, kuigi aastatuhandete eest on meri teda tugevasti murrutanud ja kohati õõnestanud pae sisse suuri koopataolisi kulpaid. Hea teada: Üügu pank on...