VAATAMISVÄÄRSUSED

Villem Reimani Monument

Tartu, Tartumaa

Villem Reimani (1861-1917) uus monument avati 2004.aastal, töö autoriks on Mati Varik. Villem Reiman oli eesti rahvusliku liikumise suurkuju, kes kirikuõpetajana, kultuuri- ja ühiskonnategelasena võitles eesti rahva iseseisvuse eest.

Vilsandi Tuletorn

Saaremaa

Vilsandi tuletorn ehitati 1809. aastal. Olulist tuletorni remonditi mitmeid kordi, viimane suurem remont oli tuletornis 1957. aastal ning sellisel kujul on see säilinud tänapäevani. Üheks huvitavamaks perioodiks Vilsandi tuletorni ajaloos kujunesid aastad 1910 - 1941, mil selle tööd juhatas hr. Artur Toom. Nimelt rajas ta...

Vinni Hostel

Lääne-Virumaa

Vinni hostel asub Lääne-Virumaa keskusest - Rakverest - 6 km kaugusel Vinnis. Hostel on parim valik, kui eelistate mõistlikke hindu, kuid samas nõuate puhtust ja korda. Hostel on ideaalne nii lühemaks kui pikemaks peatumiseks, ööbimiseks üksi või koos perega, reisides töö- või puhkuse eesmärgil. Hostelis on 12 tuba,...

Virtsu tuletorn

Läänemaa

Tuletorn asub Suure väina laevatee ääres, aitab orienteeruda ja Viire kurgu laevatee läbimist ohutumaks muuta. Virtsu (Werder) tuletorni ehitamise vajadust põhjendati esmakordselt Krimmi sõja järgses Läänemere laevasõiduteede ja tuletornide olukorra ülevaatuse aktis 1856. aastal. 1863. aastal telliti Inglismaalt firma...

Viru Väravad

Tallinn, Harjumaa

Viru väravad ehitati 14. sajandil, nüüdseks säilinud tornid on vaid osa algsest ehitisest. Viru värav paikneb linnamüüri idalõigus. Värava peatorn ehitati algsel kujul aastail 1345-1355. Tänapäeval on Viru väravad üks vanalinna sissekäikudest, mille kaudu pääseb paljude kaupluste ja söögikohtadega Viru tänavale.

Viru-Nigula Mälestussammas Vabadussõjas Langenuile

Lääne-Virumaa

Mälestussammas Vabadussõjas langenuile rajati 1936. aastal skulptor August Vommi kavandite ja juhatuse järgi. Lõhuti venelaste poolt kahel korral – 1940 ja 1944. Taastati Matti Variku järgi 1990. aastal.

Virulase Koobas

Harjumaa

Virulase koobas on Eesti pikim (58 m) koobas, mis avastati 1997a. ja on maa-aluste pugemite kaudu ühendatud Nõiakaevuga. Kui koopa ava kohal on veetase 2,35 m kõrgemal kui kaevu rakete serv, siis hakkab Nõiakaev keema. Maapinnast 7 m sügavusel asuv koobas täitub veega ainult suurvee ajal. Koopa neelamisvõime on 100 liitrit...

Voltveti Mõis

Pärnumaa

Voltveti mõisa kohta on esimesi teateid 1563. aastast. Mõisa hilis-klassitsistlikus stiilis härrastemaja valmis 1830 ja seda ilmestab nelja toskaana sambaga portikus laia trepiga. 1925. aastal alustas majas tegevust Voltveti metsakool, praegune Pärnumaa Kutsehariduskeskuse Tihemetsa õppekoht. Hoonele ehitati juurde kolmas...

Von Krahli Teater

Tallinn, Harjumaa

Von Krahli Teater sai alguse 1992. aastal, mil realiseerus nomaadliku elustiiliga eksperimentaalse teatritrupi Ruto Killakund ja selle liidri Peeter Jalaka soov muutuda paikseks. Algusest peale tegeleti kahel suunal: kui teatritrupp, mis loob etendusi ning kui administratiivne üksus, mis tegeleb külalisetenduste ja...

Vooremaa Maastikukaitseala

Jõgevamaa

Asub maakonna keskosas. Tüüpilisema osa Vooremaast hõlmab 1964.a. moodustatud Vooremaa maastikukaitseala (9932 ha). Vooremaad peetakse üheks esinduslikumaks voorestikuks Ida-Euroopa lauskmaal, mida iseloomustavad loode-kagu suunalised 2-5 km pikkused ja 0,5-0,8 km laiused ning 20-40 meetri kõrgused suurvoored. Voori on kokku...

Voorepalu

Põlvamaa

Voorepalu kant on vahelduva kuppelmaastikuga. Seal asuv Mesikamäe turismitalu kutsub loodust nautima. Mägine mets on kaardistatud orienteerumiskeskuse poolt. Metsas on hooldatud suusa- ja matkarada ning suurepärased võimalused hoburetkedeks. Suvel võib matkata ürgsetel sooradadel Penijärve piirkonnas. Kui teil on kõik...

Vori Kivikalme

Valgamaa

Asub maantee ääres umbes 2 kilomeetrit Keenist ida suunas, kunagise Vori talu maal. Hallidest leppadest ümbritsetud kalmet pole kunagi põhjalikult uuritud, aga arvatakse, et see pärineb rauaajast. Siingi on korrastustöid teinud Keeni kool.

Vormsi Rumpo Maastikukaitseala

Läänemaa

Vormsi maastikukaitseala on moodustatud 2000. aastal. Kaitseala pindala on 19,75 km2, sellest ligi 13 km2 on madal rannikumeri. Vormsi maastikukaitseala põhieesmärk on Vormsi haruldaste ja omapäraste ning kergesti rikutavate loodusmaastike, piirkonnale iseloomulike ohustatud pärandi - kultuurmaastike ning haruldaste...

Vormsi tuletorn

Vormsi saare läänekaldal Saxby neemel asuv tuletorn on ajale ja laastavatele sõdadele hästi vastu pidanud. 1941. aastal kaheksast kohast läbi lastud torn on tänu ajalugu arvestavatele taastamistöödele oma ehitusaegse ilme säilitanud ning tunnistatud arhitektuurimälestiseks. Seoses 19. sajandil reisi- ja kaubalaevade liikluse...

Võhandu Maastikukaitseala

Põlvamaa

Võhandu maastikukaitseala hõlmab jõge Leevi veskipaisust Reo sillani. Kaitseala alguses on Võhandu jõgi väga kiire. Jõeorg on kitsas ja kohati kuni 30 m sügav. Paljud kärestikud ja aluspõhja paljandid, eelkõige Põdramüür kui kauneim Võhandu liivakalju, on suureks elamuseks paadimatkajale. Kaitseala keskosa võlub põlismetsade...