VAATAMISVÄÄRSUSED

Võhandu Matkarada

Põlvamaa

Matkarada on tähistatud viitadega ja 12 huvipunkti kirjeldusega. Rada on metsandusliku sisuga, tutvustatakse erinevaid metsatüüpe. Rada on võimalik läbida jalgsi, rattaga ja talvel lumega ka suuskadega. Avatud ööpäevaringselt. Võhandu matkarada külastamine on tasuta.

Võisiku Mõis

Jõgevamaa

Võisiku mõisat (saksa k Woiseck) on esmamainitud 1558. aastal. Alates 18. sajandi teisest poolest kuni 1830te aastateni oli mõis von Bockide omanduses. Hiljem vahetas mõis tihti omanikke, olles nii von Mannteuffelite, von Samson-Himmelstjernade kui ka von zur Mühlenite aadliperekondade valduses. Mõisa viimane omanik enne...

Võivere Tuuleveski

Lääne-Virumaa

Simuna - Väike-Maarja tee ääres on Võivere tuuleveski, mille lähedal praegu veel tagasiasetatud murukamara all on kivi Struve meridiaanikaare otsapunkt tähisega. See on koos Struve tulba ja Tartu tähetorniga UNESCO maailmapärandi nimekirjas.

Võntküla Kurepesa

Läänemaa

Taebla vallale on iseloomulik ka Võntkülas, otse maantee ääres asuv kurepesa. Kohaliku traditsiooni järgi tuli järelkasvu kindlustamiseks pruutpaaril posti külge pulmalint siduda. Mida kangem peigmees, seda kõrgemale lint seoti.

Võrtsjärv

Viljandimaa

Kolme maakonna piiril asub Võrtsjärv Eesti suurim siseveekogu. Järve põhi läheb aeglaselt sügavaks ja vee temperatuur on suveti sageli üle 20 kraadi. Võrtsjärves elutseb üle 30 liigi kalu, sealhulgas haug, koha, angerjas. Võrtsjärve äärsete puhkepiirkondadena on tuntud Vehendi, Vaibla, Kivilõppe. Järve idarannikul paikneb...

Väike Emajõgi

Valgamaa

Selle kandi olulisim vooluveesoon. Restu ja Sangaste kiriku vahel jookseb ta rööbiti maanteega, tehes suuri lookeid, et leida soodsat pääsu läbi kingustiku. Org on kord kitsas, kord pisut laiem. Jõgi ise on Sangaste kiriku juures ligikaudu 7 meetri laiune. Kevaditi tõuseb Väike Emajõgi üle kallaste, ujutades paiguti üle kogu...

Väike Munamäe

Valgamaa

Väike Munamägi asub Valga maanteed mööda sõites Otepää kesklinnast 2,5 km kaugusel. Munamäe tippu ronimise vaev tasub end mitmekordselt- hea ilmaga näeb ümbrust 50 km raadiuses. Talvel on mäel avatud mäesuusa- ja lumelauakeskus. Väikese ehk Otepää Munamäe absoluutne kõrgus on 207,5 m. (suhteline kõrgus üle 80 m). Väikese...

Väike-Maarja Kirik ja Kalmistu

Lääne-Virumaa

Väike-Maarja kirik ja kalmistu pärineb 14. saj. 70. aastatest (teistel andmetel 1346.a.). 1873.a sai torn oma praeguse kõrguse 61,65 m. Gooti stiilis 3-löövilise kodakiriku võlve toetavad neli sammast. Torni aluses olevad laskepilud ja tugevad kuni 2,4 m paksused müürid tõendavad, et vajadusel sai kirikut kasutada...

Väike-Maarja Köstrimaja

Lääne-Virumaa

Kultuuri- ja seltsitegelase köster Johan Kotli elupaik 1893-1933. Arhitekt Alar Kotli sünni- ja lapsepõlvekodu. Majal avati Väike-Maarja Muinsuskaitse Seltsi ja Aiandusseltsi poolt 1990.a mälestusplaat.

Väike-Maarja Muuseum

Lääne-Virumaa

Väike-Maarja Muuseum on avatud: 1. mai - 30. sept. teisipäevast laupäevani kell 10.00 - 17.00 1. okt. - 30. apr. esmaspäevast reedeni kell 10.00 - 17.00 Teistel aegadel kokkuleppel. Väike-Maarja muuseum i asutas Väike-Maarja kolhoos 1986.a. Muuseum asub endises kihelkonnakooli majas, mis renoveeriti pärast...

Väike-Maarja Rahvamaja

Lääne-Virumaa

Rahvamaja asukohaga Pikal tänaval on ehitatud 1912.a põllumeeste seltsi poolt ja oli tol ajal suurim kivist maaseltsimaja. Praegu on Väike-Maarja rahvamaja jalutussaalis 1981.a-st G.Markelovi puitskulptuurid: Märt Meose ja Jakob Liivi kaksikportree ning Georg Lurichi büst. Fuajee seinal on E.Jänese freskomaal "Maarjapäevad".

Väike-Maarja Õppekeskuse Hoone

Lääne-Virumaa

Tänapäeva arhitektuuri kaunis näide, asub Pikal tänaval. Väike-Maarja kolhoos ehitas selle oma keskusehooneks, valmis 1990.a. Projekti autor on M. Truu ja sisekujundaja M.Puusepp.

Väike-Palkna Maastikukaitseala

Võrumaa

Väike-Palkna maastikukaitseala (pindalaga 23 ha) paikneb Haanja vallas Luutsniku külast 3 km edelas vahetult Läti piiri ääres ja moodustab ühtse terviku Läti Vabariigis asuva looduskaitsealaga. Väike-Palkna järv koos ümbrusega on kaitse alla võetud Paganamaa maastikukaitseala lahustükina 1979. aastal, omaette kaitsealana...

Väikemõisa Mõis

Viljandimaa

Sajandialguse Väikemõisa häärber on näide Heimatstil`ist: maaliliselt mõjuv hoone, mille kõrge sokkel ja peakorrus laotud maakivi-tellise segatehnikas, teine korrus aga krohvitud ning kujundatud tumeda vahvärgiga. Praegu asub mõisahoones Väikemõisa väikelastekodu ja maja on vaadeldav vaid väljast.

Väkra Ohvrikivi

Saaremaa

Väkra ohvrikivi on hiiekivi. Pärineb II aastatuhandest. Rahn on püstjas ja kõrge, lõunaots tugevasti eenduv. Lagi on trapetsikujuline. Kivi on nõrgalt sammaldunud, esinev väikesi pragusid. Suurim kõrgus on väidetavalt 5,1 m ja ümbermõõt 19,0 m. See on Saaremaa suurim ohvrikivi. Nõukogude ajal oli hiiekivi muinsuskaitse all,...