VAATAMISVÄÄRSUSED

Välgi Looduskaitseala

Tartumaa

Välgi looduskaitseala on Tartu maakonna uus kaitseala. 758 ha suuruse Välgi looduskaitseala eesmärk on vanade loodusmetsade, siirdesoo- ja rabametsade, soostuvate ja soo-lehtmetsade, rohunditerikaste kuusikute ning kaitsealuste linnuliikide kaitse. Välgi looduskaitseala moodustatakse looduslike elupaikade ning loodusliku...

Välgi Püha Aleksander Nevski Kirik

Tartumaa

Välgi külast leiate Püha Aleksander Nevski õigeusu kiriku, mis on ehitatud aastal 1859. Huvitav teada: - Kiriku lähedal on rohkesti 13. saj. pärit vadjapäraseid kalmeid.

Vällamäe Matkarada

Võrumaa

Vällamäe 3,6 km pikkune matkarada kulgeb otsejoones jalamilt tipuni. Vällamägi on Eesti kõrguselt teine põlismetsaga kaetud järskude nõlvadega küngas, mille kõrguseks merepinnast on 303,9 m. Kui aga jalamilt tippu mõõdetud 84 m arvestada, on Vällamägi oma suhteliselt kõrguselt Eesti kõrgeim. Nõlvad on kohati väga järsud...

Vällamägi

Võrumaa

Vällamägi on üks Eestimaa suurimaid looduslikke pinnavorme. Kõrgus merepinnast on 304 m. Suhteliselt kõrguselt on Vällamägi Eesti kõrgeim, ületades Suure Munamäe.

Vändra Martini Kirik

Pärnumaa

Vändra kirik on üks lihtsamaid 18. sajandi kirikutest. Kirik koosneb segmentkaarsete akende ja uksega liigendatud pikihoonest, millega liitub idas nelinurkne käärkamber. Interjöör moodustab kompaktse terviku ning kirikul puudub iseseisva ruumiosana koor.

Värska Gregoriuse Kirik

Põlvamaa

Värska Georgiuse kirik on historitsistlikus stiilis nelitiskupliga, põllukiviseinte ja telliskarniiside maalilise kontrastsusega sakraalhoone. Ikonostaasi pühapildid on kiriku ehitusajast. Huvitav teada: • Kiriku juures asuvale kalmistule on maetud kuulus seto lauluema Anne Vabarna ja aurulaeva «Aurora» kapten Ivan...

Vääna Mõis

Harjumaa

Väätsa Mõis

Järvamaa

Väätsa mõisa peahoone ja selle juurde kuuluv park on 2011. aastal lõppenud renoveerimistööde järgselt üks Kesk-Eesti mõisaarhitektuuri pärle. Mõis pakub silmarõõmu avarate ruumide ning taastatud seina- ja laemaalingutega. Mõisa härrastemaja on Väätsa põhikooli osa, milles tõsi küll kool kasutab igapäevaselt vaid...

Wahlide Kabel

Jõgevamaa

Wahlide ehk Pajusi mõisa surnuaed on asutatud 1826. aasta paiku, sest kui Pajusi mõisa omanik Karl Gustaf von Wahl 1826. aasta 29. juulil suri, maeti ta veel Põltsamaa saksa koguduse surnuaeda. Aga kui sama aasta sees suri veel üks Wahl, sängitati see juba künkale rajatud Pajusi surnuaia mulda. Kalmistu on teekeste abil...

Õhu Luited ja Ohverdamiskoht

Pärnumaa

Õhu luited ja ohverdamiskoht – luiteahelik Õhu külas. Hiielaane ohverdamiskoht, mis pärit II aastatuhandest. Vastavalt legendile asub Õhu metsas katkuaegne surnuaed.

Õrde Allikas

Raplamaa

Oblu külast allavoolu, uudismaade taga Atla jõe paremal kaldal asub kaitsealune Õrde allikas. Allikale ligipääsuks on jõele tehtud purre. Enne ümbruskonna soode kuivendamist oli allikas väga veerohke, nüüd on allika veetase mõnevõrra alanenud. Allikavesi voolab väikese oja kaudu Atla jõkke. Rahvasuu teab pajatada, et vanasti...

Õrsava Matkarada

Põlvamaa

Rada on ringikujuline ja tutvustab ”Põhjalaagri” tegevust (Eesti Vabariigi kaitseväe Petseri Põhjalaager asutati 1926). Rajale on võimalik minna Luige ja Värska metsamajade juurest. Avatud ööpäevaringselt. Õrsava matkarada külastamine on tasuta

Ähijärve Õpperada

Võrumaa

Ähijärve 3,5 km õpperada saab alguse Karula looduskeskuse juurest, kus on lastele vahva mänguväljak ja loodusrada. Teedevõrk ümber Ähijärve on olnud tihe ja tänapäevast erinev . Ähijärve teera da tutvustab sulle piki kunagisi käidavaid teid neid taaselustades: heinamaatee, Ähijärve kallasrada, jalgrada, metsateed, taliteed,...

Äiamaa Kivi

Järvamaa

Äiamaa küla Mäe talu põllul asuv suurte, kuni 2 cm läbimõõduga punakate granaadipesadega (kristallidega) graniitne biotiitgneissrahn. Rahnu pikkus on 4,9 m, laius 3,8 m, kõrgus 2,9 m ja ümbermõõt 13,4 m. Rahn on kumera laega, kujult pikergune. Lae keskel asub madal renn. Esineb üksikuid kinnislõhesid. Sammalt ja samblikke...

Äksi Vabadussammas

Tartumaa

Äksi Vabadussõja mälestussammas pühitseti 28. juunil 1925. aastal. Graniidist obelisk oli 3,04 meetrit kõrge ja selle peal seisis malmist valatud talverõivais eesti sõdur vahipostil viitab Äksi vabastamise peale, mis sündis talvel). Skulptor V.Melnik. Terve samba kõrgus oli 5,1 m. Mälestussammas läks maksma 357 821 marka,...