VAATAMISVÄÄRSUSED

Adavere Mõis

Jõgevamaa

Adavere mõisa kohta on teateid 17. sajandi II poolest, mil mõis kuulus Põltsamaa lossile. H. von Fick pärandas mõisa oma väimehele E. J. von Vietinghoffile, kes oli halva majandamise tõttu sunnitud selle edasi müüma B. C. von Stackelbergile. 1876. aastal omandas mõisa N. von Wahl. Massiivne paekivist peahoone ehitati...

Aidu Looduskaitseala

Jõgevamaa

Aidu looduskaitseala moodustati 2002. a väärtuslike metsakoosluste ja kaitsealuste liikide elupaikade kaitseks. Looduskaitseala kogupindala on 312 ha ja see koosneb tervikuna sihtkaitsevööndist. Aidu looduskaitseala eesmärgiks on säilitada piirkonna ürgmetsailmelisi puistuid ja haruldaste liikide elupaiku. Siinsed vanad...

Aidu Vabadussammas

Jõgevamaa

Aidu Vabadussõja mälestussammas on lihtne betoonist mälestusmärk võidualtariga, mis avati 1929. aastal. Kavandi autor Eduard Järv Põltsamaalt. Sammas läks maksma 500 krooni. Avamistseremoonia lõpus istutati ühiselt samba taha noor tamm, mis on alles tänaseni. Võitlused Aidu küla all olid murrangulisteks Vabadussõja käigus....

C. R. Jakobsoni Kodukoht

Jõgevamaa

Carl Robert Jakobson (1841-1882), ajakirjanik ja kirjanik, sündis Tartus rätsepa pojana. 1846. aastal asus tema isa Adam Jakobson koos perega elama Torma lähedale ning sai köstriks ja kihelkonnakoolmeistriks. Tormas möödus suurem osa C. R. Jakobsoni lapsepõlvest. Pärast isa surma oli C. R. Jakobson tema asemel lühikest aega...

E. Kippeli Elukoht

Jõgeva, Jõgevamaa

Jõgeva linnaga on seotud olnud kirjanik Enn Kippel (1901-1941), kelle loomingu kesksel kohal on ajalooainestik. Ta on kirjutanud romaanid "Suure nutu ajal" (käsitleb Liivi sõda), "Kui raudpea tuli" (käsitleb Põhjasõda), "Issanda koerad" (kujutab liivlaste võitlust ordurüütlite vastu), "Jüriöö" (1343. aasta ülestõus) jt. ning...

E. Niinivaara Sünnikoht

Jõgevamaa

Siimustis on mälestuskivi kirjaniku ja kultuuritegelase Eeva Niinivaara (1901–2000) sünnikoha tähistamiseks. Ta sündis Pälluri taluperes ning õppis Tartus tütarlaste gümnaasiumis ja hiljem ülikoolis kunstiajalugu, eesti keelt ja filosoofiat. Jätkas õpinguid Helsingi Ülikooli filosoofia magistrantuuris. Elades Soomes,...

Eaõk Kaarepere Vaga Suzdali Eufimi ja Vaga Egiptuse Maria Kirik

Jõgevamaa

Kaarepere kogudus eraldus Kärkna-Lähte ja Saduküla õigeusu kogudusest ja alustas tegevust 1892. aastal. Apostlik õigeusu kirikuhoone valmis 1896. aastal ning pühitseti Suzdali vaga Efrimi ja Egiptuse vaga Maria auks. 1941. aastal sai kirik sõjakeerises kannatada. Kiriku ümber asub kalmistu.

Eaõk Põltsamaa Pühavaimu Kirik

Põltsamaa, Jõgevamaa

Apostliku õigeusu kogudus asutati Põltsamaal 1846. Kihelkonnas astus kolme aasta jooksul õigeusku 1883 talupoega. Esialgu ehitati torniga palkkirik Kuningamäele, 1892. aastal õnnestus preester Vassili Hinkil osta kogudusele maad alevis Lossi tänaval, sinna ehitati imposantne maakivist kirikuhoone. 1850. a. alustas tööd...

Eelk EelkMaarja-Magdaleena Kirik

Jõgevamaa

Maarja-Magdaleena kirikut on ürikuis esmakordselt mainitud aastal 1380. Iidsetest aegadest on kiriku maid ümbritsenud Kaiavere mõisa valdused, mis keskajal kuulusid Tartus asuvale nunnakloostrile. Siit ka varasem nimetus Nonnenhof. 14. sajandi II poolel või 15. sajandil ehitatud kirik oli 3-lööviline ning ilma iseseisva...

EELK Kodavere Püha Mihkli Kirik

Jõgevamaa

Esimesed teated Kodavere kiriku kohta pärinevad aastast 1342. Praegune Kodavere Püha Mihkli kirik on arvult neljas ja ehitatud 1777. aastal. Kirikus asuv altarimaal “Jeesus järvel” (Junkers, Dresden) valmis 1877. aastal. 1902. aastal on kirikus firma “SAUER” kahe manuaali ja kaheksateistkümne registriga orel. Rahvajuttude...

Eelk Kursi KursiMaarja-Eliisabeti Kirik

Jõgevamaa

Vanem osa on valminud 1648. aastal ehitatuna endise kiriku (ehituse aeg pole teada) varemetele. Selleaegne nimetus oli Püha Väike-Maarja kirik. Ümberehitustega laiendati kirikut arhitekt Gottfried Mühlhauseni juhtimisel aastail 1871-1872. Suurele tornile lisaks ehitati 12 apostlitorni. Torni kell on valmistatud 1922. aastal...

Eelk Laiuse Püha Jüri Kirik

Jõgevamaa

Laiuse kirikut mainiti esmakordselt 1319. aastal. Kirik purustati Liivi, Poola-Rootsi ja Põhjasõja ajal ning ehitati taas üles. See on ilus paekivist ehitis. Lääneseinas paiknev müüritrepp viitab kaitsefunktsioonile. 1766. aastal valmis von Schwartzi matusekabel, mis on muudetud käärkambriks. Altarikavandi autoriks on A....

Eelk Mustvee Kirik

Mustvee, Jõgevamaa

Mustvee luteriusu kiriku ehitust alustati 1877. aastal J. Maasi projekti järgi. Ehitustööd edenesid kiiresti, kuid 1878. aastal juhtus õnnetus–torn kukkus ümber. Kirik ehitati valmis ja pühitseti 1880. aastal. See on ühelööviline neogooti stiilis kivikirik. 1939. aasta põlengus sai kannatada kiriku sisustus. Altarimaal W. E....

Eelk Palamuse Püha Bartholomeuse Kirik

Jõgevamaa

Ehitusaeg: XIII-XIV, XVIII Kirik, kool ja pastoraat – elav mälestus Oskar Lutsu Paunverest. Põhja-Tartumaa vanimaid keskaegseid kirikuid, renoveeritud ja XVII sajandil hävinud võlvid taastatud 1929 (arhitekt Ernst Kühnert). Baroksed altarisein ja kantsel (1696), hauaplaadid keskajast, aknavitraažid (2001).

Eelk Põltsamaa Niguliste Kirik

Põltsamaa, Jõgevamaa

Küll tumedavõitu toonides, aga puidusoe on Põltsamaa ühelöövilise, kuid tänu külgrõdudele siiski hulka kirikulisi mahutava kiriku interjöör. Altarisein, mille külgedel Moosese ja apostel Pauluse nikerdkujud on kavandatud Riia arhitekti Matthias von Holsti poolt 1868. Erandlikult on siin pöördraamis kaks altarimaali: Woldemar...