Varemed

Kärkna Kloostri Varemed

Tartumaa

Tartust 13 kilomeetrit loodes, Amme jõe alamjooksul paiknenud Kärkna klooster oli Eesti vanim ja suurim. Kloostri asustas 1228. aastal Tartu piiskopkonna esimene piiskop Hermann. Juba 1234. aastal oli kloostris mingi hoonestus olemas, sest siis purustasid kloostri Vene väed. Peagi purustused aga taastati ning ehitustööd...

Laiuse Ordulinnuse Varemed

Jõgevamaa

Laiuse ordulinnuse varemed asuvad Jõgeva-Mustvee maantee ääres. Linnuse ehitamist idapiiride kaitseks alustati Liivi ordu poolt 14. sajandi lõpul. Hiliskeskajal sai see esimene tulirelvadele kohandatud kaitseehitis Eesti alal oma lõpliku kuju. Müürid olid väljastpoolt telliskividest, seestpoolt raudkividest. Põhiplaanilt oli...

Lammasmäe Puhkekeskus

Lääne-Virumaa

JAHIMAJA on puhkekeskuse süda. Selles asub 2 kaunist saali – hubane kaminasaal ja avar seminarisaal. Lisaks saab Jahimajas nautida sauna- ja basseinimõnusid. Seminarisaalis saab peale seminaride korraldada mitmesuguseid üritusi ja pidusid, näiteks juubeleid või pulmi. Saalis olevaid laudu on võimalik paigutada U- või...

Lihula Linnuse Varemed

Läänemaa

Seoses rootslaste sõjakäiguga 1220. a., mainitakse muinaseestlaste linnust esmakordselt. Piiskopilinnuse linnuse ehitus algas peale Eesti vallutamist 1238.a. Praegu on linnuse varemed konserveeritud ja seal juures asub ka Lihula laululava. Et saada informatsiooni linnuse ehitamisest ja et seda vaatamisväärsuseks...

Liiduri Lubjaahjud ja Paemurd

Lääne-Virumaa

Kiltsist Järva-Jaani-Pikevere poole 2,2 km kaugusel raudteeülesõidust teest 250 m lõuna pool suure väetisekuuri lähedal asuvad *Kiltsi(Liiduri) lubjaahjude varemed ja vana *paemurd. Lubjaahjusid oli kokku kolm. Neist lähim on hästi säilinud, ovaalse põhiplaaniga, mõõtmetega 10 x 5. Kõrgus 5 m. Külgmisi (kütte)avasid on 3 ja...

Loone Linnused

Raplamaa

Kaks Keila jõe vastaskallastel olnud muinaslinnust on arheoloogiamälestised. Lohu linnus (vanem linnus) Alles 1974. aastal avastati Keila jõe vasakkaldal väiksem ja vanem kahest Lohu linnusest. See ehitati suhteliselt tugeva kindlustusena välja 12. sajandi keskpaiku ja oli tõenäoliselt kasutusel samaaegselt noorema...

Maarja Kabel Ehk EhkSõja-Maarja Kirik

Lääne-Virumaa

Maarja kabel ehk Sõja-Maarja kirik asub Viru-Nigulast pool kilomeetrit idas. Arvatavasti 13. sajandil ehitatud kirik oli mälestus tähistamaks venelaste üle saavutatud võitu. Säilinud varemete järgi võib väita, et kabel erines teisest umbes samal ajal püstitatud hoonetest oma idast tulnud ehituslaadi (võrdhaarne ristikujuline...

Maasi Ordulinnuse Varemed

Saaremaa

Varemed asuvad Orissaare–Leisi maantee 4. kilomeetrilt 500 m põhja pool. Maasilinnal on niinimetatud laiendatud elutorn—tüüpi peahoone, mis on ümbritsetud ebakorrapärase nelinurkse ringmüüriga, mille loode–, kirde– ja kagukülje vastas varem paiknesid ülejäänud hooned. Peahoone on rajatud kahes etapis. Läänepoolne, 20,8...

Otepää Linnamägi

Otepää, Valgamaa

Otepää linnamäel asus iidne linnus, mis asutati algselt juba eelkristlikul aastatuhandel, võimalik, et juba kindlustatud asulana. Kantsi kaitset tugevdati märgatavalt aga 11. -12. sajandil, mil linnus seisis suurte liiklussoonte sõlmpunktis. Otepääst sai tugev maalinn, muistse Ugandi maakonna keskus. Ugaunija järgi nimetavad...

Otepää Piiskopilossi Varemed

Otepää, Valgamaa

Otepää linnamäel võid näha teadaolevalt Eesti esimese tellisehitise varemeid. Nimelt rajas 1224. a sügisel Tartu piiskopiks saanud Hermann I siia oma piiskopkonna esimese linnuse. Piiskopilossi ümbrusse tekkis 13. saj alev, kus elasid peamiselt käsitöölised ja kaupmehed. Hea teada: *Vanimad asustusjäljed linnamäel...

Paide Vallimägi ja Ordulinnuse Varemed

Paide, Järvamaa

17. juunil 1238. a. sõlmitud Stensby lepingu alusel jäi Järvamaa Saksa Ordule, ulatudes ribana Taani Ordu valitsusalade vahele. 1265. aastal kerkis Paide voorele Saksa ordulinnus koos 30 meetri kõrguse kaheksakandilise torniga. 14. saj. algupoolel püstitati Vallitornist kirde poole konvendihoonetaoline ehitis, kus olid...

Puski Kiriku Varemed

Hiiumaa

1889.-1891. aastatel ehitati Puskisse apostliku õigeusu kirik ning selle juurde koguduse laste jaoks koolimaja. Kummalist kohavalikut seletatakse esimeste Puski venelastest preestrite kohalike olude mittetundmisega. Maa kuulus Ungern-Sternbergile, kes õigeusu pealetungi ning üldse usuvahetuse suure vastasena andis maatüki pea...

Rakke Lubjatehase Ringahjud ja Korsten

Lääne-Virumaa

1910. aastal ehitas eesti soost mees Karl Kaddak Rakkesse tolle aja Venemaa suurima lubjatehase. Rakke keskuses asuvad lubjatehase ringahjude varemed koos 65 m kõrguse korstnaga on ainulaadsed maailmas.

Rooslepa Kabel ja Surnuaed

Läänemaa

Rooslepa kabeli varemed ja kalmistu on pärit 17. sajandist. Kabel rajati algselt puukabelina, praegune kivikabel on aastast 1834. Kabeli kõrval oleval kalmistul on eesti-rootsi luuletaja Mats Ekmani haud ja mälestuskivi II Maailmasõjas Venemaal hukkunud Riguldi elanikele. Kabel lagunes pärast II Maailmasõda.

Rõngu Vasall-Linnuse Varemed

Saaremaa

Vabakastelli tüüpi Rõngu vasallilinnus ehitusaja alguseks loetakse 1340. aastat. Keskajal kuulus linnus Tödwenite suguvõsale, hiljem jesuiitidele, kes muutsid selle oma Lõuna-Eesti keskuseks. Linnus koosnes nelinurksest õuest, mida kolmest küljest ümbritsesid vasalli ja tema sulaste ruumid. Linnust piiras ulatuslik...