Aafrika Rand ja Promenaad

Aafrika Rand ja Promenaad / Tutvustus

Haapsalu kui juba tsaariaegadest kuulsa kuurortlinna hiilgust meenutab Promenaad – mereäärne jalutustee, mille keskseks pärliks on puitpitsiline Kuursaal.
Korrastatud kaldapuiesteel kõndides ja unistavalt merd silmitsedes võib vahepeal aega kontrollida peatusaega päikesekella juures ja jalutuskäigu lõpuks istuda koguni maailmakuulsa helilooja Pjotr Tšaikovski pingile.

Tagalahe kaldal asuv Promenaad algab eksootilise nimega Aafrika rannast, kus omal ajal supeldi, täna aga asub laste mänguväljak kiikedega. Mänguväljakust paremale jääb Haapsalu ainuke linnuvaatlustorn. Promenaad läheb edasi mööda kaldaäärt vasakule, kus järgmiseks vaatamisväärsuseks on kunstnik Roman Haavamäe valmistatud päikesekell. Kella tahkudel on kujutatud inimese eluteed, alustades lapsest ja lõpetades kepi najale toetuvast raugast.
Edasi minnes võib märgata sama kunstniku dekoratiivseid dolomiidist trepistikke ja dekoratiivsambaid ning imetleda merre viivaid ehistreppe mõlemal pool Kuursaali.
Kuursaale – ürituste, kontsertide korraldamiseks mõeldud kergeid suveehitisi, oli kõigis suvituslinnades. Haapsalu oma on aga unikaalsena Eesti ainus algkujul säilinud ehitis. Valminud 1898 (teistel andmetel 1905) paiknes maja esialgu pea täielikult meres, hiljem hoone otstes olnud väikesed lahekäärud täideti ning kaldakindlustus sai tänase kuju.
Kuursaalist koos tema kõrval asuva kõlakojaga sai suvituselu keskpunkte. 20. sajandi algul mängis siin orkester kaks korda päevas, esinesid artistid pealinnast. Haapsalu sai Vene keisrikoja ja Peterburi kõrgklassi kuurordiks.
Kõlakoja taga ilmub nähtavale Carl Hunniuse mälestussammas (1928, autor R. Haavamägi). Dr. Hunnius võttis kasutusele Haapsalu lahe tervisemuda. Tervistava toimega muda hakkas ligi tõmbama nii aadlikke, tsaariperekonna liikmeid kui Krimmi sõja invaliide. Nõukogude ajal laona kasutatud ja hävimisohus olnud kaunis Kuursaal on restaureeritud ja avatud kevadest hilissügiseni. Lummava vaatega hoones tegutseb suvekohvik.
Promenaad jätkub mööda mereäärset Tšaikovski (endist šokolaadi-Promenaadi) puiesteed, päädideski vene helilooja mälestuseks püstitatud kivipingiga.
Tšaikovski puhkas koos vendadega Haapsalus 1867.a kevadel ja suvel. Siin olevat ta jätkanud tööd ooperi “Vojevood” kallal. Tuttavale daamile pühendas ta hiljem klaveritsükli “Souvenir de Hapsal” (Mälestusi Haapsalust).
Legendi kohaselt kuulnud helilooja Paralepa männikus eesti rahvalaulu Kallis Mari. Igatahes kasutas Tšaikovski selle meloodiat aastaid hiljem oma kuulsa VI (Pateetilise) sümfoonia teises osas. Viisijupp algusnootidega rahvalaulust on raiutud ka nn Saaremaa marmorist - dolomiitkivist mälestuspingi seljatoele mõlemale poole helilooja pronksbareljeefi.
Mälestuspingi (1940, autor taas R. Haavamägi) asukoht valiti arvamuse põhjal, et kaunite helide punujast maestro armastanud just siit šokolaadi tee kaldalt päikesetõusu jälgida.
Praegu on pink varustatud tehniliste abivahenditega, mille abil võimalik mitmes keeles ammutada helilooja kohta infot ja kuulata muusikakatket.