Asva Linnusasula

Asva Linnusasula / Tutvustus

Siin külatagusel madalal heinamaal paiknes Põhja - Euroopa tuntumaid pronksiaja kindlustatud asulaid, mis on nime andnud tervele kultuurile.
Asva kultuur on läänepoolseimate soomeugrilaste hilispronksiaja kultuur, mille majanduse aluseks oli karjakasvatus, hülgepüük, algeline maaviljelus ja pronksivalamine.
Seljak, millel asula paikneb, oli pronksiajal laid või poolsaar madalas merelahes. Tänaseks on meri siit taganenud mitme kilomeetri kaugusele, kunagist rannaasulat meenutab paik vaid kevadeti suurvee ajal.
1930. ja 1931. a. kaevas Asva "Linnamäe põllul" kohalik elanik O. Reis, tollane Tartu ülikooli õpilane, otsimaks selgitust sellele nimetusele. Tema leiud äratasid arheoloogide tähelepanu.
Hilisemate kaevamistega (1934, 1938 - 1939 R. Indrenko, 1948 A. Vassar, 1949 M. Schmiedehelm, 1965 - 1966 V. Lõugas) tõestati siin Saaremaa kõige vanema ja kõige pikemaajalise kasutusega linnamäe, muistse linnusasula olemasolu.
Ligi 3500 m² suuruse pindalaga asulast on läbi kaevatud kuuendik, kogutud on üle 5800 leiu.
Kindlustatud asula vanim järk hävines kogu linnust haaranud tulekahjus, mis toimus ajavahemikus 685 - 585 e.m.a. Üsna varsti on kõrgendiku servi maapoolsest küljest uuesti järsendatud, tõstetud pinnast savi ja mulla pealekandmisega. Rajati uus asula, mis aga samuti läks tuleroaks.
Nõrku jälgi asustusest on Asvast ka meie ajaarvamise algusest. Uued suuremad tööd võeti ette I aastatuhande keskpaiku m.a.j. Tõsteti valle, muudeti järsemaks mäe servi, mille tulemusena linnus omandas praeguse kõrguse ja kuju. Sellest ajast pärinevat ka rahvatraditsiooniline "Linnamäe põllu" nimetus.
(Tekst: www.saaremaa.ee)