Eelk Kärdla Püha Ristija Johannese Kirik

Eelk Kärdla Püha Ristija Johannese Kirik / Tutvustus

1863. aastal valminud kivikirik seisab Kärdla Linnapargi põhjapoolses servas. Pühakoja ehituseks saadi algkapital kingitusest, mille tegi tänutäheks Taani laevakapteni abikaasa, kes koos meeskonnaga kohaliku rahva poolt siinsel lahel merehädast päästeti.

Kärdlas peeti enne kivikiriku valmimist jumalateenistusi Nuutri jõe pahemal kaldal asuvas puust kabelis. Pidevalt suurenev elanikkond tingis vajaduse uue ruumikama pühakoja järele. Kärdla kalevivabriku omanikud ei kiirustanud raha kirikuehitusse paigutama. Pakilisemaks peeti kohalikku sadamaehitusse investeerimist.
Siis aga, justkui kõrgemapoolse juhatusena, saabus abi ootamatust allikast. 1850-te lõpul hukkus Kärdla lahte idast piiravatel Vissu rahudel Taani laev, mille meeskonna päästsid siinsed hiidlased, aidates inimesed õnnelikult kuivale maale. Laevaga oli kaasa sõitnud naisterahvas, rootslasest kapteni abikaasa, taanlanna Amanda Abrahamson. Viimane kinkiski elupäästmise eest kiriku ehitamiseks raha. Algkapitalile annetasid lisa Emmaste, Putkaste ja Suuremõisa parunid, aga ka kalevivabriku töölised.
Kolme aastaga püstitati 600-kohaline kirik, mis pühitseti Ristija Johannesele.
Hoone ehitati kohalikust paekivist, seinad kaeti seest ja väljast krohviga ja lubjati valgeks. Klassitsistlike proportsioonidega kodakirikul on lihtsad liigendamata seinad, millele annavad ilmet kõrged gootipäraste ehisraamistikega ümarkaarsed aknad.
Algselt kroonis hoone lääneosas hammaslõikes karniisiga kaunistatud laia viilkatust madal lahtine viilutorn. 1929, tähistamaks koguduse iseseisvumist Pühalepa kiriku alt, ümbritseti see kõrge ja kohmaka maast algava neljatahulise puust kellatorniga.
Interjööris valitsevad ruumi varjamata katusekandmik, kolm kapiteelidega kaunistatud puust sambapaari ja pikihoonet väikse viietahulise apsiidkooriga ühendav ümar võidukaar.
Sisustuses domineerivad neogooti stiilis altariaed, nikerdatud kantsel ja valgustid.
Altarimaal – “Kristus ristil” on tundmatult baltisaksa kunstnikult (1889).
Orel (1905) pärineb kuulsast E.F. Falkeri firmast.