EELK Karja Katariina Kirik

EELK Karja Katariina Kirik / Tutvustus

Saaremaa kõige pisem kirik on keskaegne Katariina ja Nikolause kirik Karjas.
Oma väiksusest hoolimata on ta siiski neist kõige kaunim.
Kiriku arhitektuur on äärmiselt lihtne: kahevõlvikuline pikihoone, koor ja käärkamber. Ent hinnaliseks muutub kiriku selle skulptureelne dekoor.
Portaalid, võlvitoed ja päiskivid on kaunistatud meisterliku kõrggooti vormides raiddekooriga. Sellist kaunistuste pillavat, aga ka kuntstilist taset ei kohta kuskil mujal eesti paekiviarhitektuuris.
Naturalistlike taimemotiivide kõrval on siin ka mitmeid figuraalseid stseene. Karja kiriku vormide päritolu, samuti ka kiriku täpsema ehitusaja suhtes on seni palju lahtist. Ehitustööd on siin kulmineerunud 13. saj. lõpul või isegi 14. saj. I poolel. Karja rikkalikus raiddekooris on palju ühist Pöide kirikuga. Ilmselt töötasid siin osalt samad meistrid, kellest mõned võisid olla värvatud otse Saksamaalt.
Karja kirikus on omapärane kaminaga ruum käärkambri kohal, teine kamin leidub koori pööningul. Oletatavasti loodi sellega ööbimisvõimalused palveränduritele, kes üle Skandinaavia ja Ojamaa (Gotlandi) rändasid Maarjamaale.
Võimalik, et just see roll seletab ka Karja kiriku ebatavaliselt rikkaliku kaunistamise. Kooriruumis on säilinud ehitusaegseid seinamaalinguid. Kirikus on keskaegne ristimiskivi (14.saj.) ja väike altarikrutsifiks (15. saj. lõpp). Renessanssvormides kantsli valmistas 1638. a. B.Raschky.
Kirik on peaaegu muutumatult säilitanud oma esialgse kuju. Ainsaks uusaegseks lisandiks on portaali eeskoda lõunaküljel. Ka on praegune katus madalam võrreldes keskajaga. Saaremaale tüüpiliselt torn puudus ning kellad paiknesid lääneviilu rõdul.
Hoolimata väiksusest mõjub kirik avarana - seda tänu võlvidele, mille kõrgus ületab seinte oma kaks korda.
Võlviroided toetuvad nurgasammastele ja pilastritaolistele eenditele, mida kaunistavad skulptureeritud kapiteelid. Kummalisel kombel on siin kõrggootilike vormide kõrval üksikuid väga arhailisi motiive, näiteks tüvesevõrud koori nurkades.
Selleks, et võlve kuivana hoida, on võlvikandades kirikusse suunatud veesülitid. Neist osale on antud inimnäo kuju, millele on juurde maalitud ülakeha.
Eriti pidulikuna mõjub võidukaar, mida raamivad skulptuurigrupid baldahhiintornikeste all.