Eelk Lüganuse Ristija Johannese Kirik

Eelk Lüganuse Ristija Johannese Kirik / Tutvustus

Lüganuse kirikul on pilkupüüdev ümmargune kellatorn, tänapäeval tõeline haruldus Eestis. Ristija Johannese ehk rahvapäraselt Jaani kirikul esineb teisigi ehituslikke eripärasid, näiteks otsaviilude kaunistused, mida küll vaid asjatundjate abiga märkab.

Pühakoda asub Purtse jõeks ühtuva kahe jõevoolu vahelise kolmnurga tipus. Pärimuse järgi püstitatud pühamu juba 13. sajandi lõpus, tõenäoliselt aga siiski 14. sajandi keskel. Arvatakse, et kiriku rajasid Lüggenhusenite perekonna esivanemad – neilt siis ka kohanimi.
Algkirik oli lihtne nagu dominiiklastest munkade kasinusnõuded ette kirjutasid – tornita ja võlvideta askeetlik kastehitis. Üllatusena olid seinamüüride otsaviilud kaunistatud süvendristi ja seda saatva gooti minuskelkirjas tekstiga. Kaunistus on Eestis erakordne ja ainuesinev, mis osutab Põhja-Saksa kirikute eeskujudele.
15. sajandi algul võlviti kirik Tallinna meistrite poolt kahelööviliseks. Paraku hävisid võlvid Liivi sõjas (16.s) ja sest ajast on kirikul kuni tänaseni tavaline lagi.
15. sajandi keskel sai aga kirik võlvitud koori ja käärkambri. Püstitati alt neljatahuline, ülalt ümar 7 korrusega läänetorn. Praegu leidub sarnane ümartorn Eestis veel vaid Harju-Risti kirikul.
Sõdades sai kirik palju kannatada, ometi jäi pühakoda puutumata Põhjasõjas, kus Vene väed üldiselt põletatud maa taktikat kasutasid. Kui uskuda kroonikat, kirjutanud keegi Lüganuse kiriku uksele vene keeles, et “selle kristlastele pühendatud maja jätab iga kristlane puutumata!”
Ränk kaotus tabas jumalakoda aga 1941. aasta augustis, mil viimane suursõda kohapeale jõudis. Punaarmee tulest alguse saanud põleng hävitas muu seas kiriku kogu ajaloolise sisustuse – tuhaks muutus kõik, mis polnud kivist. Kogudus taastas kiriku 1951. aastaks. Tornikiiver sai oma varasema kuju tagasi alles 1987. aastaks.
Kultuurilooliselt vajab märkimist, et aastatel 1788-95 oli siin koguduse õpetajaks kirja-ja keelemees Otto Wilhelm Masing. Viimane on ühtlasi eesti keeles kurikuulsa Õ-tähe autoriks. Kohapeal võitles Masing aga väsimatult maarahva tollaste pahedega – varastamise, liigjoomise ja ebausuga.