Eelk Ridala Püha PühaMaarja-Magdaleena Kirik

Eelk Ridala Püha PühaMaarja-Magdaleena Kirik / Tutvustus

Ridala kirik on Läänemaa vanimaid ja kunstiväärtustelt huvitavamaid. Jumalakoda oli pühendatud Maarja Magdaleenale - patukahetsejate, meeltparandanute ja prostituutide kaitsepühakule.
Ehedalt arhailine ja hoolitsetud pühakoda kutsub ligi hoolimata sellest, et sel puudub kõrgusse pürgiv kõikjale paistev kellatorn. Madal torn võib jääda varju isegi ligemalt, kui jumalakojale just lõunaküljest ei lähene.
Rahvajutu järgi olla kirikuhoone ehitanud keegi hiigelneiu, esialgu küll endale elumajaks! Samuti teab vanarahvas, et nii meie eeposesangar Kalevipoeg kui ka va kuri Vanapagan on üritanud kiriku pihta kive visata.
Kiriku ehitamine dateeritakse 1265.-70. aastaisse. Arheoloogilised leiud viitavad võimalusele, et pühakoda on püstitatud muistse matmis- ja kultuspaiga kohale.
Siinse feodaalriigi Saare-Lääne piiskopkonna kirikutele tüüpiliselt on tegemist ühelöövilise kodakirikuga. See koosneb korrapäraselt ja süsteemselt kavandatud kahe võlvikuga pikihoonest ja sellega avara võidukaarega ühendatud kooriruumist. Põhiplaani komponeerimisel on lähtutud tsistertslastest munkade arvusümboolikast – koori idaseina välismõõt 33 jalga on kahekordistatult pikihoone sisepikkuseks.
Käärkambrist (15.saj) põhjaseinas pääseb läbi müüritrepi koori võlvipealsele. Seal oli palveränduritel võimalik ööaset saada. Trepikäigust avaneb kooriruumi aknake –hagiaskoop, mille kaudu on võimalik vaadata altarit.
Kellatorn (16.saj) asub Eesti alal ebatraditsiooniliselt kiriku lõunaküljel ja koos telkkiivriga ulatub vaevu vaid katuseharjani. Legendi järgi kardetud, et kõrge torn eksitab merel laevu või et Vanapagan, keda kord jutlus vihastanud, võtnud visata kirikut kivimürakaga, mis lennanud aga üle viies torni kaasa. Pühakoda on kiviga pildunud ka Kalevipoeg, kuid õnneks tavakohaselt märki tabamata.
Tänu tüüpilise läänetorni puudumisele on kiriku peasissekäik - lääneportaal - ühena vähestest Eestis säilitanud oma algse kompositsiooni. Siin annab imetleda keskaegset romaani stiililt gooti stiilile üleminekujoontega raidkunsti. Meistritööd kroonivas ehisviilus on niØØ inimfiguuriga, kes võib kujutada salvipurki käes hoidvat Maarja-Magdaleenat. Figuuri on seostatud ka ülestõusnud Kristusega, kes näitab kahtlevale Toomale oma küljehaava.
Kivist altarilaud (mensa) näib olevat keskaegne, millele sissekraabitud viis pühitsus-risti. Altarisein (17. saj) on Tallina meistri Berent Lorenzi nikerdustöö. Kantsel on kiriku rikkaliku puitinventari vanim osa, valminud Elert Thiele töökojas 1656. Siin on ka ainus Eestis säilinud omataoline altariruumi vahevõre – letner.
Pikihoone läänekülje põhjaosas on risttahuka kujuline orvand, mis võis keskajal täita Kristuse sümboolse haua funktsiooni. Sellina hauaniØØ on peamiselt Saare-Lääne kirikutes. Pikihoone läänevõlv on ehitatud puust. Algne kivivõlv varises 18. sajandil lääneseina vajumise tõttu. 19. sajandi lõpus restaureeriti võlv ja ehitati senise puulae asemele kivivõlvi imiteeriv puust võlv.
Seinamaalingud kooriruumis on maalinud meister Ojamaalt 14. sajandil. Koorivõlvi tipus on 15. sajandist pärit maaling. Ladinakeelne kiri SUM (olen) viitab Jumala nimele, kui ta ütles Moosesele – ma olen see, kes ma olen!
Kirik on püsinud tulest ja sõdadest kahjustamata, pikihoone katusel on tänaseni vanade meistrimärkidega katusekivisid.
Maarja Magdaleena (madlipäev - 22.juuli) on Kristuse ülestõusmise esmatunnistaja ja patukahetsejate ning elu üle järelmõtlejate, samuti meelt muutnute ja prostituutide pühak. Kaitsepühaku valik viitab Ridala tähtsusele patukahetsejatest palverändurite marsruudil. Kirikuaias on säilinud massiivsed nn patukahetsusristid.