Friedrich Robert Faehlmanni Monument

Friedrich Robert Faehlmanni Monument / Tutvustus

Fr. R. Faehlmanni mälestussammas - hallist kodumaa graniidist sambal asetsev Faehlmanni pronksbüst - avati Tartu Toomemäel Vana Anatoomikumi ees 18. mail 1930.a.
Friedrich Robert Faehlmann (1798 - 1850) oli eesti rahvusliku kirjanduse rajajaid, arst ja demokraat. Õppis Rakvere kreiskoolis, Tartu gümnaasiumis ja Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas. Aastast 1824 töötas Faehlmann Tartus arstina. Ta tegutses Vanas Anatoomikumis. Oli ülikooli eesti keele lektor ning luges õppeülesandetäitjana farmakoloogia- ja retseptuurikursust. 1838.a. asutati tema algatusel Õpetatud Eesti Selts, kus tegeldi Eesti maa ja kultuuri uurimisega. Faehlmann kirjutas rahvapärimustele tuginevaid müütilisi muistendeid, milles lõi soome eeskujul eesti muinasjumalaid (näit. Vanemuise, Ilmarise), tuntuim müüt on "Koit ja Hämarik". Faehlmann visandas "Kalevipoja" põhisündmustiku, millest Fr. R. Kreutzwald hiljem arendas eepose.
Faehlmanni mälestuse jäädvustamise mõte tekkis 1926.a novembris Tartus peetud Eesti arstide päeval. Mõtte algatajaks oli professor H. Koppel. 1927.a. moodustati Tartus Eesti Arstide Seltsi ja Eesti Kirjanduse Seltsi poolt dr. Faehlmanni mälestuse jäädvustamise komitee, mille esimeheks valiti kirjanik K. E. Sööt. Komitee seadis endale 2 ülesannet: 1) korrastada Faehlmanni haud Raadi kalmistul ja 2) püstitada talle mälestussammas Toomemäel. Nende ülesannete täitmiseks otsustati rahva hulgas läbi viia korjandus. Kuna korjandusest laekus raha visalt, siis saadi 1928.a korrastada V. Melliku kavandi järgi vaid Faehlmanni hauaplats Raadi kalmistul ning esialgselt kavandatud mälestussamba püstitamine lükkus edasi 1930. aastasse. Ka ei saadud mälestussamba jaoks tellida esialgselt kavandatud Faehlmanni täiskuju, vaid piirduti rinnakujuga. Kuigi mälestussamba kavandi saamiseks kuulutati välja võistlus, ei rahuldanud võistlustulemused komiteed ja büst mälestussamba jaoks telliti kujur V. Mellikult. Faehlmanni kuju valati pronksi Tartu Põllutööriistade ja Masinavabrikus "Tegur" (tehas "Võit" eelkäija).
Faehlmanni mälestussammas avati 18. mail 1930. Avamistseremooniast võttis osa üle 1000 inimese. Kõne pidas K. E. Sööt, kes ühtlasi esines aruandega komitee tegevusest ning andis mälestusmärgi edaspidiseks ülikooli hoole ja järelvalve alla.