Harilaid

Harilaid / Tutvustus

Saaremaa äärmises loodetipus, Tagamõisa poolsaare läänejätkuna ja Vilsandi saarest põhjas asub saare omapärasemaid, "noori" poolsaari - Harilaid.
Harilaiul on ebakorrapärane, piklik, kagust loodesse suunatud lainjate piirjoontega trapetsi kuju. Ta on madal tasandik, mille kõrgem punkt poolsaare loodeosas ei ole üle 5 m.
Poolsaare pindala on 3,62 km². Tema kaarduvad piirjooned moodustavad madalakaarelisi lahemoodustisi - lõukaid. Poolsaare kaelaosa on kitsas ja ei ületa laiuselt 300 m. Seda kaelaosa piirab põhja poolt sügavakaareline Uudepanga laht, lõunast Haagi lõugas. Viimasest edelas asub Nõgeste lõugas, läänes Ahisaare lõugas.
Poolsaare siseosas näeme suuremat, Laialepa lahe nimelist veekogu, mis on merega ühenduses Junkru lahe ja samanimelise oja kaudu. Peale Laialepa lahe on Harilaiul teisi, väiksemaid järvekesi, nagu Abade lahe nimeline veekogu Laialepa lahe ja Haagi lõuka vahelises osas.
Harilaiu loodepoolsem tipp kannab Kiipsaare nuka nime, vastastipp kagus - Kelba nuka nime.
Harilaiu tuumaks, tema selgrooks on nähtavasti jääajal kujunenud loodest kagusse suunatud veealune vallseljak, mille tõus merest hakkas toimuma 1000 - 2000 a. tagasi. Alguses kerkisid üksikud laiukesed, mis edasisel tõusul liitusid ning moodustasid kord - korralt suureneva saare, mis hiljem liitus ka Tagamõisa poolsaarega ning mille idapoolseks tagamaaks on botaaniliste keelualade hulka kuuluv ilus Tagamõisa puisniit.