Helme Kirikuvaremed

Helme Kirikuvaremed / Tutvustus

Helme kiriku täpset ehitusaega ei teata. Ajaloolased pakuvad, kes 13.sajandit, kes aga hoopis XV sajandit. Oma asukoha tõttu on Helme pea alati Eestimaad tabanud sõjamasina tallata olnud. Kui pole jagu saadud kivist Helme ordulossist, siis kaitsetut kirikut on rüüstatud, laastatud või koguni põletatud igal juhul.
Arhitektuuriliselt kuulus Helme kirik Lõuna-Eesti kodakirikute rühma. Kirik oli väljast 41,3 m pikk 19,6 m lai, kirikutorn 45,8 m kõrge. Kirikus oli 800 istekohta ja ta mahutas üle 2000 inimese.
Viimane suurem remont tehti kirikus 1921.aastal, orelit remonditi 1922.aastal.
Helme kirikuhoonele sai saatuslikuks teine maailmasõda. 1944.aasta 21.septembril tabas kirikut saksa kaugelaskekahuri mürsk. Mürsk lõhkes orelis, õhusurve liigutas torni alustalasid ja kallutas selle viltu. Samal sügisel kukkus torn alla lõhkudes katust ja kiskudes maha seina.