Jõgeva Mõis

Jõgeva Mõis / Tutvustus

Jõgeva mõisa on esmakordselt ürikutes mainitud 1599. aastal, kui mõis kuulus Laiuse staarostkonnale. Mõisaga on seotud olnud poolakas Andrzei Orzechowski ja Rootsi päritoluga ooberst Henrik Fleming. 1753. aastal kinkis Vene Keisrinna Jelizaveta Petrovna mõisa parun Carl von Sieversile isiklikuks omandiks koos pärimisõigusega. Von Sievers müüs aga Jõgeva mõisa valdused G. J. Z. von Mannteuffelile. 19.-20. sajandi vahetusel oli mõisnik Ernst von Mannteuffel. 1920. aastal jagati mõis Eesti Seemnevilja Ühisuse ja Sordiparanduse Seltsi vahel. Otse Pedja jõe kaldal asub ühekorruseline plekk-katusega härrastemaja. Hiljem on lisatud hoonele veranda- ja trepikojaehitused. 1950. aastal ehitati suur viinavabrik ümber sordiaretusjaama klubiks. Mõisasüdames viib sild üle Pedja jõe.