Kääpa Maastikukaitseala

Kääpa Maastikukaitseala / Tutvustus

Kääpa MKA-l kaitstakse metsi, jõe- ja järveluhtasid, kaitsealuseid liike ning liigestatud reljeefiga puhkemaastikku. Vahelduva maastiku moodustab liivase koostisega Kaiu mõhnastik, kus kasvavad peamiselt palumännikud.
Maastikukaitseala läbib Kääpa jõgi ja siia jääb neli järve: Kaiu (134,5 ha), Jõemõisa (72,4 ha), Papi- (40 ha) ning Särgjärv (7,1 ha). Jõemõisa-Kaiu järvestik moodustas pärast mandrijää taandumist Peipsi jääpaisjärve lahe, mis kujunes hiljem iseseisvaks järveks. Veetaseme alanemise, muda kogunemise ja kinnikasvamise tagajärjel muutus see lõpuks kolmeks kitsaste väinadega ühendatud järveks.
Järvede kalastik on üsna liigirikas, arvukamalt on esindatud latikas, särg, roosärg, haug ja ahven. Jõemõisa-Kaiu järvestikust on leitud III kaitsekategooria kalaliike – hinku ja vingerjat, Kääpa jõest ka võldast. Need kalaliigid on kogu Euroopa Liidus kaitse all. Lisaks on Kääpa jõe kaitseala poolsest lõigust leitud keskmisel hulgal jõevähki.
Ekspertide hinnangul omab Jõemõisa-Kaiu järvestiku liigirikkus kõrget loodusväärtust, mistõttu järved kuuluvad Natura 2000 võrgustikus kaitstavate järvede hulka.

Foto: Ulvi Selgis
Tekst: www.envir.ee