Kabala Mõis

Kabala Mõis / Tutvustus

Kabala mõisa peahoone ehitamist alustati 18. sajandi II poolel parun Hans von Uexkülli poolt. 19. sajandi algul läks Kabala Raadi majoraathärrale, kreisimarssal R.W. von Liphardtile, kes oli ka Liivimaa Ökonoomilise Seltsi president ja alusepanija Raadi hinnalistele kunstikogudele. Samuti on Kabala omanikeks olnud von Taubed ja von Vietinghoffid.
Esinduslik varaklassitsistlik mõisahoone valmis 1774. aastal. Peahoone on kahekordne, keskrisaliidi kohal pealisehituse tõttu kolmekordne. Alakorrusel on võlvitud majandusruumid, ülal olid esindus- ja eluruumid. Paljud sisekujunduse detailid on ainulaadsed. Näiteks baroksed, reljeefsetest ja värvilistest kahhelkividest ahjud. Suure kunstiväärtusega on mõisniku kabinet, mida kaunistavad neobarokses raamistuses Kabala mõisa omanike dekoratiivsed aaderdatud vapikilbid ja seina puitpaneelid.
Kõrvalhooneid on arvukalt, asuvad funktsionaalsetes rühmades poolkaares ümber pargi. Olulisemad on valitsejamaja, teenijatemaja, laudad.
18. sajandi lõpul rajati algne barokkstiilis park avara ovaalse esiväljakuga. Peahoone taga oli suur barokkaed, mida ümbritses pärnaallee. Inglise ehk vabakujunduslikus stiilis park rajati Kabalas pärast peahoone valmimist. Praegu on park heas korras. Pargi teevad eriti meeldejäävaks 2 tamme peahoone ees.
1923. aastast asub mõisahoones kool, praegu Kabala Põhikool, mis kuulub ka Järvamaa Mõisakoolide Ühingusse.
Mõisa liigirikas park on paljude kultuuriürituste toimumise kohaks. Kabala mõisast on pärit 1920. aasta Antverpeni olümpiamängude hõbemedalimees maratonijooksus Jüri Lossmann.

Tekst ja fotod: www.turism.tyri.ee