Kadrioru Park

Kadrioru Park / Tutvustus

Kadrioru park on silmapaistvaim kunstpark Eestis.
Algselt ligi saja hektari suurune park ei ole terviklikult
säilinud.
Populaarsemaid kohti pargis on sümmeetriline Luigetiik ning selle ümbrus. Algselt oli Luigetiigi juures teisel pool tänavat jääva praegu tiheda kõrghaljastusega pargi asemel uhke itaalia-prantsuse regulaarpark. Regulaarpargina oli omal ajal kavandatud ainult väike osa kogu suurest pargist. Suuremas osas säilitati loodusmaastiku ilme aasade ja metsatukkadega, mida läbisid alleed.
Ainuüksi 1722. aastal istutasid soldatid parki 550 puud. Pargi kiire kujundamise huvides praktiseeriti tollal edukalt täiskasvanud puude ümberistutamist. Osa puudest, eelkõige hobukastanid, kavatseti hiljem Peterburi aedadesse üle viia, kuid Peeter I surma järel see ununes ning hobukastanid jäidki Kadriorgu.
Luigetiigi kõrvalt lossi juurde viiva promenaadi (Weizenbergi tänav) äärde jäävad mitmed lossi kõrvalhooned. Kõrvuti asuvates lossi külalistemaja ning pargipaviljon ruumides asuvad praegu Eesti Kunstimuuseumi restaureerimistöökojad.
Lossi väravate vastas asub väike vahimajake ning sellele järgnevad lossi köögimaja ning jääkelder. Restaureeritud köögihoones on koha leidnud kunstikoguja Johannes Mikkeli kunstikollektsiooni tutvustav muuseum.