Kolu Mõis ja Mõisapark

Kolu Mõis ja Mõisapark / Tutvustus

Kolu mõisast on andmeid alates 1639. aastast kui selle omanikuks oli Peter Groth. 17. sajandi lõpul mõis riigistati, kuid 1730. aastatest peale oli see jälle Grothide käes. 18. sajandi lõpul ja 19. sajandi alguses oli mõisal vaheldumisi mitmeid valdajaid, kuni selle 1875. aastal ostis Eduard von Middendorff. Kolu mõisa viimaseks omanikuks jäi tema tütar Elisabeth von Schilling.
Pärast mõisa võõrandamist 1919 asus endises härrastemajas pikka aega kool. Praegu on mõisahoone eravalduses.
Kolu mõisa praegune peahoone on ehitatud peale eelmise mahapõlemist. Peahoone on historitsistlikus laadis 2-korruseline telliskiviehitis, mille arhitektiks oli Erwin Bernhard. Hoone paikneb Käru jõe järsul kaldaastangul. Peahoonel on kõrge graniitsokkel, puitpitsiga ääristatud madal viilkatus ning esiküljel neogooti vormides eeskoda. Praeguseks on taastatud ka torn. Interjööris on märkimisväärseim läbi kahe korruse ulatuv hall ja saal.
Kõrvalhooneid oli mõisas arvukalt, neist mitmed säilinud algsele lähedasel kujul.
Jõesaartel asuva tagaväljakuga mõisapark on üks ainulaadsemaid Eestis. Park on segastiilis ning praeguseks ulatuslikult rekonstrueeritud, istutatud on palju uusi puid. Pargi teeb eriti meeldejäävaks sepisaed.

Tekst ja fotod: www.jarva.ee