Laimjala Mõis

Laimjala Mõis / Tutvustus

Laimjala mõis asutati riigile kuulunud valdusena juba 17. sajandi II poolel. Nagu suur osa teisigi Saaremaa mõisaid, oli see riigi haldamisel ka 18. sajandil.
Tollane väheldane, sümmeetrilise põhiplaani ja kelpkatusega ühekorruseline härrastemaja ei erinenud pea millegi poolest paljudest teistest Saaremaa mõisahoonetest. Alles 1793. a. doneeriti mõis kindralmajor Jakob Pistorile. Järgnevatel aastatel vahetas mõis korduvalt omanikke.
1808. a. omandasid mõisa Nolckenid. Ilmselt langeb nimetatud aega ka tänaseni säilinud vana, Kuivastu - Kuressaare maantee 40. kilomeetril asuva, mõisakeskuse väljaehitamine.
Endine talupoeglik peahoone ehitati ümber klassitsismi printsiipidel. Esifassaati ilmestati katusepinnast korruse võrra kõrgemale kerkiva keskrisaliidi, krohvrusteeringu ja nelja joonia sambaga kaunistatud portikusega (hävinud).
Hoone esine "au hoovina" kujundatud väljak piirati traditsioonilises asetuses ja kujus kõrvalhoonete - aitade ja tallidega. Veel praegu valvavad hoone peasissepääsu 20. sajandi algul Saaremaal moes olnud dolomiidist lõvikujud.

Tekst: www.saaremaa.ee