Laiuse Ordulinnuse Varemed

Laiuse Ordulinnuse Varemed / Tutvustus

Laiuse ordulinnuse varemed asuvad Jõgeva-Mustvee maantee ääres. Linnuse ehitamist idapiiride kaitseks alustati Liivi ordu poolt 14. sajandi lõpul. Hiliskeskajal sai see esimene tulirelvadele kohandatud kaitseehitis Eesti alal oma lõpliku kuju. Müürid olid väljastpoolt telliskividest, seestpoolt raudkividest. Põhiplaanilt oli linnus korrapäratu nelinurk. 15. sajandi keskpaiku valmis võimas põhjatorn, idanurgal ümmargune torn ja läänenurgal väike vahitorn. Väravast sisse minnes jäi paremale lossikirik, müüritud kaev ja võlvitud kelder. Linnuse ümber oli kaks sügavat veega täidetud kraavi. Linnuse õuele pääses üle vallikraavi tõstesilla kaudu. Linnus purustati 1559. aastal. Liivi sõjas oli Laiuse lossil suur osa, mil ta sattus küll venelaste, poolakate, lõpuks rootslaste kätte. Rootsi aja lõpul ehitati paraadne puidust elamu, kus 1700-1701 asus Karl XII oma saatjaskonnaga. Tema väed olid paigutatud ümberkaudsetesse küladesse. Pärast Põhjasõda on linnus varemetes.