Laupa Mõis

Laupa Mõis / Tutvustus

Laupa mõisa peahoonet on peetud üheks Eesti 20. sajandi mõisaarhitektuuri kaunismaks näiteks.
1614. aastal kinnistas kuningas Gustav Adolf hea teenistuse eest sõjaväes Laupa omanikuks Claus Tsällo.1620. aastal mõis riigistati ja anti endisele omanikule rendile. Tüüpiline mõis kujunes välja 1627. aastal. 1630. aastal andis kuningas Gustav Adolf Laupa koos küladega Reinhold Fabian von Fersenile, kelle perekonna valduses oli see 1696. aastani. Viimaseks omanikeks olid Otto Iwan von Taube (surn.1933). Mõis kuulus neile 1919. aastani.
Praegune peahoone on valminud 1914. aastal ning on juugendstiili retrosuuna esinduslikumaid näiteid Eestis. Hoone on keskosas kahekorruseline, kõrge sokliga kiviehitis. Lõunapoolset esifassaadi kujundab lai sepisvõrega terrass, mille külgedelt tõusevad trepid. Põhjapoolse fassaadi keskel on rinnatisega terrass, millelt laskub trepp jõele. Võrreldavat dekooriküllust ei leidu ühegi 20. sajandi alguse Eesti mõisahoonel. Siseplaneering on ebasümmeetriline. Praeguseni on mõisahoones säilinud kaks suurt kaminat ja koridoride seinakapid.
Kõrvalhooneid on olnud rikkalikult.
Alates 1922. aastast töötab mõisas kool, praegune Laupa Põhikool. Kool kuulub Järvamaa Mõisakoolide Ühingusse.
Algne park on rajatud 18. sajandi lõpus. 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi algul on parki rekonstrueeritud ja laiendatud. Park on heas seisukorras.