Narva Bastionid

Narva Bastionid / Tutvustus

Hoolimata peaaegu poole sajandi jooksul tehtud investeeringutest Narva kaitseehitistesse oli Rootsi riik 17. sajandi keskel sunnitud tõdema, et kiiresti arenevale ründerelvastusele poleks Narva kindlustused suutnud vastu panna. Ja ehkki 1635. aastal loodud fortifikatsiooniteenistuse juhid koostasid järgneva neljakümne aasta jooksul kavasid Narva linna laiendamiseks ja uute bastionidega ümbritsemiseks, suudeti reaalselt tegelda vaid seniste kindlustuste parandamisega. Ehitustegevus elavnes taas aastatel 1676-80, kui jõe poole ehitati uus Wrangeli bastion, idasuunale avanev senine Rannavärav rekonstrueeriti ümber Uueks väravaks (hiljem kutsuti ka Pimeväravaks) ning põhja avanev Karjavärav kindlustati eraldi raveliini-laadse kantsiga. Kindlustusi täiendati kahurite jaoks ehitatud patareidega, üks neist ehitati muuhulgas ka linnuse kirdenurka, kus tänapäeval lehvib Eesti lipp. Rootsi kuninga ülesandel inspekteeris 1681. aastal Narva kindlustusi tollane fortifikatsiooniteenistuse juht, väljapaistev sõjaväeinsener Erik Dahlberg. Oma kriitilises aruandes nimetab ta Narva kindlustusi ebarahuldavateks ning seniseid uuendusplaane halbadeks või liiga kalliteks. Dahlberg esitas kuningale ka oma ettepanekud, millest ühe kuningas 1683. aastal ka kinnitas. Tegemist oli täiesti uue kaitsesüsteemiga. Senisele keskaegsele linnamüürile rajanevad kindlustused jäid Dahlbergi poolt kavandatud kaitsevööndi sisse ja kaotasid tegelikult oma funktsiooni. Vanast vööndist jäi nüüd endisele joonele vaid jõepoolne külg, põhja ja lääne suunal aga suurendati hoonestusala. Töödega alustati 1682. aastal tagasihoidlikult, kuid jätkati aasta-aastalt tõusvas tempos kuni Narva vallutamiseni venelaste poolt 1704. aastal. Ehkki ehitustöödega jäädi sõjale jalgu, jõuti suur osa Dahlbergi kavandatust siiski enne sõda valmis. Bastionide ehitus nõudis Narva jaoks ennenägematuid ressursse: viimastel aastatel töötas ehitusel pidevalt 1500 meest, aastas kulutati üle 40 000 riigitaalri (Tallinn sai aastas alla 20 000 taalri, Tartu ja Pärnu aga vaid kuni 7000 riigitaalrit). Kokku maksis Narva uute bastionide ehitamine ligi 900 000 riigitaalrit. Tänu sellistele kolossaalsetele kulutustele sai Narva endale ühe võimsaima kaitsesüsteemi tollases Põhja-Euroopas.