Narva Muuseumi Kunstigalerii

Narva Muuseumi Kunstigalerii / Tutvustus

Narva Muuseumi Kunstigalerii avati 21. aprillil aastal 1991 renoveeritud kolmekorruselises XVIII sajandi hoones. See on üks kunstikeskusi linnas ja regioonis, kus saab tutvuda kujutava kunsti väljapanekutega kahes suures ekspositsioonisaalis (iga saali pindala on 240m2 ), väikeses saalis (70 m2 ), fuajees ja fondides, lugemissaalis ja karikaturisti V. Mokijevski töökojas. Müüginäitusel vôib soetada maali, graafikat ja tarbekunsti.

Kunstigalerii külastavad ligi 20 tuhat inimest aastas. Galeriis oli üle 300 näituse, kus esitati välismaa kunsti (Austriast, Valgevenest, Ungarist, Taanist, Kanadast, Leedust, Poolast, Venemaalt, Soomest ja Rootsist) ja eesti kunsti (Eesti Kunstimuuseumi ja Tartu Kunstimuuseumi fondidest ja tänapäeva eesti kunstnike). On väljapanekuid Narva, Sillamäe, Jaanilinna, Kingisepa kunstnike töödest.

Erilist tähelepanu osutatakse kaasaegse kunsti arengu küsimustele ja probleemidele. Iga aasta maikuu viimasel pühapäeval toimub traditsiooniline Kunstipidu - Kunstnikupäev. Toimuvad probleemsed kontseptsioonilised näitused. Narva Linnavalitsuse, Eesti Kultuuriministeeriumi ja Eesti Kultuurkapitali toetusel korraldatakse fondikogude täiendusi.

Korraldatakse ekskursioone ja ekskursioon-loenguid. Pidevalt toimuvad spetsialistide loengud eesti ja välismaa kunstiajaloost. Igal aastal rahvusvahelisel muuseumipäeval toimub «Avatud ukste päev»: peale väljapanekute külastamist vaadatakse videoprogrammi ja käiakse ekskursioonil galerii fondides, kus on hoiul maalikunsti, graafika, portselani, ikoonimaali ja dekoratiivse rakenduskunsti kogud.

Kunstiharrastajad vôivad näha peale kaas- ja endisaja kunstnike töid, kuulata loenguid kunstiajaloost, kohtuda loengusaalis näituste autoritega. Soovi korral vôivad külastajad proovida oma oskusi: stuudiumis korraldatakse elukutseliste kunstnike loomingutunde ja meister-klasse.

Fondides on avatud neli väljapanekut: «Narva läbi kunstniku pilgu», «Gardneri tehase XIX sajandi portselan», «Vene ikooni maailm» ja maalikunstniku A. Morejevi ekspositsioon.

Külaliste tarbeks on lugemissaal, kus vôib tutvuda kunstiajaloolise kirjandusega. Piduvalt pildistatakse ja fikseeritakse videol linna pôhimisi kunstisündmusi.

Narva Muuseumi kunstikollektsioonide ajaloost

Ühes saalis asub püsiv ekspositsioon «Narva Muuseumi kunstikollektsioonist», mille aluseks on S. ja G. Lavretsovinimelise Narva Linnamuuseumi tööd. Selle ajalugu ulatub XIX sajandi viimasesse kolme aastakümnesse, mil muuseumi rajaja, Narva kaupmees S. A. Lavretsov ja tema abikaasa asusid kunstitöid koguma. 1890. aastate alguseks oli kogu juba niivõrd suur, et tekkis võimalus rääkida muuseumi avamisest. Sel ajal lubati kunstiharrrastajatel juba vaadata maalide, graafika, tarbekunsti ja etnograafia kollektsiooni, mille

S. Lavretsov 1902. aastal pärandas linnale. 1913. aastal avatud muuseum oli Eesti ainus provintsilinna muuseum, milles oli arvukas kogu kunstiteoseid, sealhulgas ka vene kunsti kollektsioon, üks parimaid kogu Baltimaades kuni 1940-date aastateni. 1920-30. aastatel muuseum täiendus pidevalt, eriti suurenes eesti kunsti osa.

Taieseid kogus ka Peeter I muuseum, mis oli asutatud Katarina I poolt soetatud Peeter Suure majas. Valitsejate - alates Karl XII ja Peeter I ja lõpetades Aleksander I - portreede kõrval muuseumi kogus olid vaidlimatult tähtsad Narva linna elanike portreed ja dekoratiivne kunst.

1934. aastal otsustati ühendada mõlemad Narva muuseumid.

II Maailmasõja ajal said kunstikogud suuresti kannatada evakueerimisel Leningradi ja Tallinna. Kuid vaatamata kadudele, enamus eksponaate naases Narva. Peale pikaajalist paiknemist vanas hoones Narva lossi territooriumil said taiesed oma koha Kunstigalerii fondides ja ekspositsioonides.

Praeguses taiestekogus omavad suurt tähtsust portreed, mis on loodud Venemaal välismaa meistrite S. Pfandzelti, ka Narvas töötanud J.-H. Wedekindi ja H. Buchholtzi poolt. XIX sajandi ja XX sajandi alguse vene kunsti osas eriti huvitavalt on esitatud I. Aivazovski, L. Lagorio ja N. Dubovskoi maastikumaalid. Olmežanri teostes on väljapaistvateks K. Trutovskoi ja A. Makovski tööd. Ekspositsioonis on ka ajalooteemalisi maali.
Lääne-Euroopa kunst on esitatud E.-A. Kanoldti, G.-A. Rasmusseni, A. Choisy ja R. Frigerio mõningate maalidega.

Eesti kunsti väikeses kogus on eelkõige nende kunstnike tööd, kelle loominguline tee oli nii või teisiti seotud Narvaga: A. Janseni, P. Areni, A. Prometi, E. Verberi maalid. Siin võib näha haruldasi ja väga huvitavaid P. Burmani,

H. Mugasto, L. Mei ja A. Kalmuse töid. Eriline koht ekspositsioonis on Narva kunstnike töödel. Kaasaegsete kohalike kunstnike loomingut pannakse tihti välja kõrvalsaalides, mis võimaldab jätkata Lavretsovide muuseumi traditsiooni - soetada Narva kunstnike töid kollektsiooni täiendamiseks.