Pühajõe Vastuhaku Mälestuskivi Harjumäel

Pühajõe Vastuhaku Mälestuskivi Harjumäel / Tutvustus

1640.aastal ehitas Sõmerpalu mõisnik paar aastat varem valminud viljaveskile lisaks Võhandu jõele veel ka uue saeveski. 1641. aasta oli ilmastikuoludelt väga raske, ka 1642. aasta kevad ei tõotanud midagi head. Saak ähvardas juba teist aastat ikalduda.
30. aprillil 1642. a tuli 60 talupoega, kelle hulgas oli ka kaugema kandi mehi, mõisnik Ohmi jutule. Nad lubasid veel kaheksa päeva oodata ja kui ilm selle ajaga ei parane, on selge, et Võhandu, mida ka Pühajõeks nimetati, on veski ja tammi ehitamise ning vee paisutamisega välja vihastatud. Härra järele ei andnud ja ilm ei paranenud.
8. juulil 1642 tungisid talumehed veskisse ja põletasid selle. Purustati ka tamm. Eesmärgiks oli lepitada püha jõge, mis arvati olevat Pikse elupaigaks. Usuti, et jõehaldjas võis tekitada vihma, kui jõevett risustati või voolu takistati. Ilma ennustamiseks pandi jõkke kolm mõrda, kui keskmisesse sattus soomusteta kala või vähk, oli oodata ikaldust. Ohust pääsemiseks ohverdati härg ja prooviti uuesti. Kui ka kolmandal katsel ei saadud paremat ennet, olla ohverdatud laps.
Vastuhakk suruti sõjaväe abiga maha ja talupojad said karmilt karistada. Pühajõe rahutused jäid eestlaste viimaseks katseks kaitsta oma rahvausundit avaliku võitlusega.