Rannamõisa Tamm

Rannamõisa Tamm / Tutvustus

Kuulsaim puu Jõgevamaal – Ranna ohvritamm. Seda puud kutsutakse praegugi Kodavere tammeks, tuhandeaastaseks tammeks ja rootsiaegseks tammeks. Keskaegsel külakalmistul kasvava 15 m kõrguse ohvritamme vanuseks loetakse ligi 400 aastat. Ranna ohvritamm pole säilinud oma muistses hiilguses, kuna 20. sajandi alguses pandi suur õõnes puu põlema ja enamus tammest hävis. Üks võimas oksaharu aga seisab tugede najal siiani. Arvatakse, et tamm on kasvanud seal juba muistse iseseisvuse ajal. Seda tõendab ka asjalolu, et tamme lähedusest on leitud vanaaegseid rahasid. Mõni arvab, et tamme all on peidus rahapada. Müntide leidmise põhjus võib siiski olla selles, et tamme juures olnud muistsete eestlaste ohverduskoht – just tamme lähedal on lame kivi, mida peetakse ohvrikiviks. Rannamõisa tamme nüüd juba olematu õõnsuse kohta on rahvasuus palju jutte liikunud. Rootsi sõja ajal olevat seal 20 soldatit varjus olnud. Tamme sünni kohta räägib legend: vene keisrinna Katariina olevat kord sõitnud sealt mööda. Tema tõllal olevat olnud tammepuust rattad ja teljed. Rannamõisa juures murdunud tõllal telg. Telg löödud maasse ja sellest kasvanudki tamm.