Särevere Mõis

Särevere Mõis / Tutvustus

Särevere mõisa kahekorruseline puidust peahoonele on ehitatud 18. sajandi lõpus Mõisaansamblis väärivad veel tähelepanu paekivist kelder ning maakivi, tellise ja dolomiidi kooskasutusega kuivati. Mõisahooneid ümbritseb keskmise liigirikkusega 3,2 ha suurune segastiilis park, mis on väga heas korras.
Esimesed teated Särevere mõisast pärinevad aastast 1611, kui Särevere omanik oli Peter Känfer. Aastal 1614 panditi Särevere küla ja veski Wolter Tiesenhausenile. Tüüpiline mõis kujunes välja 1627. aastaks. Omanik oli sellal Hermann Nierodt. Alates 1641. aastast kuulus mõis tema järglastele. Viimane omanik sellest suguvõsast oli Otto von Uexküll Goldenbrandt aastani 1744.
Alates 1811. aastast olid mõisa omanikud von Schillingid. Viimaseks mõisaomanikuks oli Walter von Schilling (surn. 1923).

Väike armas Särevere härrastemaja e. puula nagu teda kutsutakse, ootab sind pidama perekondlikke sündmusi, firmapidusid, konverentse, seminare, koolitusi ja palju muudki lähtuvalt kliendi soovidest.

Pakume toitlustamist, kvaliteetset ja suurepärast teenindust meie kooli kodumajanduse kokaeriala õpilastelt õpetajate ja koolisöökla kokkade juhendamisel. Kõike seda heade hindade- ja positiivsete elamustega.

Mõisas ootavad külastajaid ja huvilisi veel kangasteljed, raamatukogu ja koolimuuseum.
Kui juhtud olema läbisõidul, siis peatu, et nautida kaunist mõisaparki. Pargis saab ammutada energiat iidselt tammepuult ja lasta energiavoolul end kaasa kanda seistes lehiste kolmnurgas.



Ootame Sind!