Sõmerpalu Mõis

Sõmerpalu Mõis / Tutvustus

Algselt asus Sõmerpalus vasallilinnus, mis 1544. aastast kuulus Tartu piiskopkonna foogtile von Kursellile. Linnus hävis Liivi sõjas (1558-1583). Hiljem purustatud kindlusemüüre enam ei taastatud. Seistes tuultele ja vihmale valla, tegi aeg oma töö ja peagi kattis kunagist mõisakeskust murukamar. Tänaseks on kunagisest vasallilinnusest säilinud vaid ebamäärase kujuga rusuhunnik.
18.sajandil omandas Sõmerpalu Saaremaalt pärit Möllerite perekond, kes aastatel 1860-1878 rajasid uue, põhiliselt neogooti stiilis härrastemaja. Elati küllalt luksuslikult. Siit pärineb kunstnik W. W. von Möller ja mõisa viimaseks omanikuks oli filosoofiadoktor Fr. A. von Möller. Valitsev koht ansamblis kuulub väikesel mäerinnakul asuvale härrastemajale. 19.sajandi 60.-70.-ndatel aastatel ehitatud hoone arhitektuuris võib täheldada järelklassitsistlikke mõjutusi. Pikaks venitatud, isegi mõneti monotoonsena mõjuvat fassaadi ilmestavad kõrged ümarkaarsed aknad. Hoone keskosas asus varem laiale kiviterassile toetuv puitveranda.
Täiesti erinevat lähenemist ja kunstnikumaitset demonstreerib aga hoone põhjatiivale liituv neogooti tornikeste, kangialusega hooneosa.
Varem härrastemaja ees asunud tiik andis võimaluse romantilisteks vetepeegeldusteks. Põlispuud eraldasid ansambli esindusosa ümber asula keerduva tee äärde koonduvatest majandushoonetest. Ka viimastes avaldusid Lõuna-Eestile iseloomulikud väärtused. Historistlikus stiilis mõisahoonet kasutati pikka aega majandi kontori, söökla ja kooliruumidena. Praegu on mõisahoone eravalduses.