Valjala Maalinn

Valjala Maalinn / Tutvustus

Valjala maalinn oli Valjala lähedal asunud muistsete saarlaste ringvall-linnus, mis asus nüüdsest alevikust umbes 700 meetri kaugusel ja kirikust 900 meetrit kagu pool.
Linnus valmis hiljemalt 1227. aasta talveks, mil siin alistuti Eesti viimase punktina ristirüütlitele. Valjala maalinn, Henriku Liivimaa kroonika järgi castrum Waldja oli tugevaim saarlaste linnus ning seda 1227. aasta piiramise käigus ei vallutatud, vaid sõlmiti rahukokkulepe. Vastavalt kokkulepitule võtsid saarlased vastu ristimise ja sõlmitud rahu garantiiks andsid ülikud oma pojad pantvangideks. Siit said alguse ka Saarlaste suuremad õigused võrreldes mandrieestlastega.
Tänapäeval korraldatakse Valjala maalinnal igal aastal jaaniõhtut koos jaanitulega. Linnamäel toimub ka igal kolmandal aastal Valjala laulupäev.
(Tekst:Vikipeedia)