Vasknarva Ordulinnuse Varemed

Vasknarva Ordulinnuse Varemed / Tutvustus

Vasknarva linnus oli Liivi ordu Vasknarva foogtkonna keskus ja ka foogti residents.
Esimese Peipsi järve ja Narva jõe veeteid kontrollima määratud linnuse rajas 1349. aastal ordumeister G.von Herike, kuid pihkvalased hävitasid selle samal aastal sõjakäigu ajal.
1427–1442 aastal ehitas Liivi ordu kindluse uuesti üles endisele kohale. Kindlust kutsuti Vastne-Narva, alamsaksa keeles Nyslot. Hoone oli ehitatud paekivist,seinad paksusega 2,6-3,6 m. Arvtavasti oli majalinnus omakorda ümbritsetud ringmüüriga . Elamiseks ettenähtud kolmekorruseline majalinnus pindalaga 345 m² oli suurte akende ja müürisiseste treppidega. See 12 meetri kõrgune peakindlus olevat olnud 23 meetrit pikk ja 15 meetrit lai. Vasknarva foogtkonna keskusena oli linnusel suur tähtsus Liivimaa kaitsmisel.
Laagerkastelli müüride ja ümartornide praeguseks säilinud jäänused pärinevad tõenäoliselt 15. sajandi II veerandist. Need on juba selgelt kohandatud tulirelvadele. Tornid läbimõõduga 12-12,5 m. asusid pikliku põhiplaaniga ringmüüri loode- ja kagunurgas, põhjamüüris asuvat väravat kaitses spetsiaalne väravhoone. Algne majalinnus jäi kagutorni lähedusse idamüüri äärde.
Liivi sõja käigus sai linnus tugevasti kannatada, kuid ta taastati 17. sajandi alguseks.Juba sama sajandi lõpul pidi linnus olema aga kas hüljatud või purustatud, sest Põhjasõja ajal seda enam ei kasutatud.
Linnus asub kohas, kus Narva jõgi Peipsist välja voolab.