Viljandi Ordulinnuse Varemed

Viljandi Ordulinnuse Varemed / Tutvustus

Ordumeister Volquini korraldusel alustati Viljandis kivikindluse ehitamist 1224. aastal. Et elukutselistel sõjameestel oleks kõik eluks vajalik käepärast, saabusid kohale ka kaupmehed ja käsitöölised. Linnuse ümber tekkinud asulale antud linnaõiguseid mainitakse esimest korda 1283. aastal.
Kivikindluse ehitus kestis aga üle kahesaja aasta.
Linnus kujutas endast kolmekordse eelkaitsega kindlustussüsteemi. Kolmel järjestikusel künkal paiknenud kindlustuste keskne ehitus oli ordule tüüpiline konvendihoone. Viljandi konvendihoone oli Riia kõrval suurim kogu Vana-Liivimaal. Neljanda kaitsevööndi moodustasid linnuse põhjaküljele kerkima hakanud hansalinna kõrged müürid. Esimest korda ilmus Viljandi nimi hansadokumentidesse 1346. aastal.
Liivi sõja (1542-1583) ja sellele järgnenud Poola-Rootsi sõdade käigus elas loss üle mitu pommitamist ja piiramist.
1600. aastal vallutasid linna rootslased. 1602. aastal tulid linna piirama aga Poola väed ülemjuhataja Jan Zamoyski juhtimisel. Kartes järjekordset rünnakut, paigutasid rootslased purustatud müüri alla võimsa miini. Kui komandant Wildemann oma ohvitseridega miini üle vaatama läks, plahvatas see ootamatult ja paiskas kõik kohalolijad õhku. Ajapikku hakkasid kokkuhoidlikumad linnakodanikud varemetest väärtuslikku ehitumaterjalina laiali kandma.
Uus elu algas lossimägedes XIX sajandi viimasel veerandil, kui balti-saksa ringkondades hakati huvi tundma Liivimaa muinsusväärtuste vastu.
Viljandi maagümnaasiumi ajalooõpetaja Theodor Schiemanni algatusel ja Uue-Vändra mõisniku Friedrich von Ditmari rahalisel toetusel korraldati lossivaremetes 1878. aastal arheoloogilised kaevamised. Aja jooksul on lossivaremeid veelgi uuritud, aga ka korrastatud ning vabaõhuetenduste lavaks seatud. Need on muutunud populaarseks nii linnakodanike kui ka külaliste hulgas.