Vormsi tuletorn

Vormsi tuletorn / Tutvustus

Vormsi saare läänekaldal Saxby neemel asuv tuletorn on ajale ja laastavatele sõdadele hästi vastu pidanud. 1941. aastal kaheksast kohast läbi lastud torn on tänu ajalugu arvestavatele taastamistöödele oma ehitusaegse ilme säilitanud ning tunnistatud arhitektuurimälestiseks.
Seoses 19. sajandil reisi- ja kaubalaevade liikluse suurenemisega Väinameres peeti vajalikuks kaugele nähtavate tuletornide ehitamist. 1863. aastal telliti Inglismaalt firmast Porter ja Co malmist tuletorn ning asuti rajama torni vundamenti ning teenindushooneid. 1864.a pandi detailidena valmistatud torn kohapeal kokku. Kusjuures detailide mahalaadimiseks ehitatud sadamasilla varemeid on tänaseni näha.
Kuigi tehniliselt igati toimiv, jäi 17 m kõrgune Vormsi tuletorn peagi tihedate udude ja kasvava metsa tõttu liiga madalaks. Uus, senisest 7m kõrgem koopia telliti Liepaja tehasest.
Vana malmtuletorn võeti osadeks ja viidi seni korraliku majakata olnud Vaindloo saarele ning samale kohale püstitatud uus tuletorn jätkas laeva- liikluse reguleerimist Soome lahe ja Väinamere vahel Hari Kurgus. Vormsi tuletorn varustati firmast Chance Brothers & Co tellitud 3 järgu dioptrilise püsitulega valgustiga, mille merepinnast 27 m kõrgusel asuv tuli oli nähtav 10 miili kaugusele.
Esimeses maailmasõjas Vormsi tuletorn tõsiseid purustusi ei saanud. Püssi- kuulid olid veidi kahjustanud laternaruumi ja valgusseade oli sakslaste poolt ära viidud. II maailmasõda möödus raskemalt. Lisaks tankitõrjekahuriga tekitatud kahjustustele torni kehandis olid laternaruumi klaasid ja valgus- aparaat purustatud. Ent arvestades Eesti tuletornide saatust, siis on majaka püsimine sõjakeerises õnn, mis kõikidele tuletornidele osaks ei saanud. 1950. aastate taastamistööde jooksul paigaldati tuletorni uus valgusaparaat ning purustused likvideeriti.
Hästi püsinud tuletorni kompleksis on säilinud peale torni 7 hoonet, millest 1864. aastal valmisid ülevaataja elamu, petrooleumiait ja kaev. Ülejäänud hooned – saun, ait, kelder ja generaatorihoone, pärinevad juba 20. sajandist.