Taluturismis tegutsevad ebaseaduslikud üritajad

14.09.2005
Eestis on turismitalunike sõnul hulgaliselt ebaseaduslikult tegutsevaid majutusasutusi, kes meelitavad kliente odava hinnaga, kuid kelle puhkekoha puhtust ja toitlustamise taset keegi ei kontrolli.

«Kui Tallinnas avastati libataksod, tormas politsei neid kohe püüdma, aga kui internetis pakuvad majutusteenust need, kellel selleks õigust ei ole, ei juhtu midagi,» kommenteeris Saaremaa Sõrve turismitalu peremees Jüri Mitt.

Tema sõnul on selliseid majutusteenuste pakkujaid palju. «Sellised firmad solgivad turgu. Käibemaksu võrra pakuvad nad kindlasti odavamat hinda,» tõdes Mitt.

Mitmeidki neist taludest või puhkekohtadest peavad Saaremaal Miti sõnul välismaalased.

«Olen pöördunud kohaliku maksuameti ja tarbijakaitse poole, kuid sealt on küsitud, et kuidas me nad üles leiame,» rääkis Mitt. «Olen vastanud, et võin tulla agendiks, või vaadaku ametlikult tunnustatud turismiettevõtjate nimekirja ja võrrelgu seda veebikülgedel reklaamijatega.»

Teevad meelehärmi

Kuressaare turismiinfokeskuse juhataja Karmen Paju tõdes, et Saaremaal ei ole tunnustamata turismitalude probleem võrreldes Eesti teiste piirkondadega sugugi tõsine.

Pärnumaal Manija laiul asuva Riida turismitalu perenaine Ülle Tamm ütles, et kuigi nemad on oma saarel ainus turismitalu, mõjutab ametlikult tunnustamata puhkemajade tegutsemine kaudselt kõiki ametlikult tegutsevaid turismitalusid. «See on igal juhul ebameeldiv.»

Tamm ei mõista ka, miks riik mõned aastad tagasi reklaamis atesteerimist, kui see midagi ei tähenda ja turismitaluna võivad ennast reklaamida kõik, kes soovivad.

Võrumaal asuva Kiidi turismitalu omanik Aigar Piho ütles, et Võrumaal seda probleemi tunda ei ole.

Piho arvates võiks ka turismitalude tunnustuse saamine olla lihtsam, kuid loomulikult peab olema garanteeritud külastajate turvalisus. «Meil Võrumaal on kontrollijad õnneks heatahtlikud,» kiitis Piho.

Sõltub ka inspektorist

Et omavoliliselt tegutsevad majutusettevõtted teevad tuska seadust järgivatele turismitaludele, kes on eurotingimuste täitmiseks kulutanud suuri summasid, tunnistas ka Eesti Maaturismi Ühingu nõukogu esimees Margus Timmo.

«Enamasti on need ettevõtjad, kes on oma tegevust suhteliselt hiljuti alustanud ega tea veel, kas nad tahavad selle valdkonnaga üldse tegelema hakata,» tõdes Timmo.

Tema sõnul võivad mitmedki sellistest puhketaludest soovida küll ametlikku tunnustust, kuid ei ole seda veel saanud.

Tunnustamise saamine sõltub ka kohalikest suhetest. «Seepärast on see kahe otsaga küsimus,» arutles Timmo. Tema sõnul oli Ida-Virumaal paar aastat tagasi inspektor, kes andis tunnustuse ainult kahele turismitalule kümnest.

«Ida-Virumaal on üldse kõige vähem turismitalusid,» tõdes ta. Kuid tunnustamata turismitalu külastavatel klientidel võib tema sõnul halvemal juhul probleeme tekkida, sest turistid ju ei tea, kas puhkekeskuses on mõeldud turistide turvalisusele või mitte.

Maksu- ja tolliameti peadirektori asetäitja Marek Helm ütles, et neile pole ebaseaduslike turismitalude kohta infot laekunud.

«Üldistades võib öelda, et kui klient on teenusega rahul, siis reeglina maksuõigusrikkumisest maksu- ja tolliametisse ei teatata. Samuti ei pruugi tavaklient teada, et tegemist ei ole ametliku turismitaluga,» tõdes Helm.

Küll on neile saadetud vihjeid seoses ümbrikupalkade maksmisega.

Majutusteenust pakkuvatele asutustele väljastatakse tegevusluba kohalikust omavalitsusest, kel on Helmi hinnangul seetõttu väga hea ülevaade piirkonnas toimuvast ja kes peaks edastama vajadusel neile infot võimaliku ebaseadusliku tegevuse kontrollimiseks.

Pärnu Postimees

Uudiste arhiiv