Korterhotelli tulevik sõltub volikogust

Pärnu võimuliidu juhtpoliitikud tõdevad, et randa korterhotelli ehitamine ei vasta kehtivale detailplaneeringule, kuid keegi ei taha kinnistu tuleviku otsustamist enda peale võtta.

21. septembri Pärnu Postimehes väitis YIT Ehituse Lääne-Eesti piirkonna kinnisvarajuht Mihkel Roosme, et Ranna puiestee 9 kavandatava korterhotelli kõik andmed – kõrgus, korrused ja põrandapind – vastavad detailplaneeringus lubatule.

Volikogu esimees Margus Tammekivi, linnapea Ahti Kõo ja abilinnapea Raul Sarandi kinnisvarajuhi optimismi ei jaga: iga soovija võib üles otsida volikogu 20. mail 1999 vastu võetud detailplaneeringu, milles on ehituskrundi EK u3 ehitustingimustena kirjas nii lubatud ehitiste maksimaalne kõrgus 16 meetrit kui lubatud maksimaalne korruselisus – kolm.

Volikogu soovis õhulisemat hoonet

“Planeering ei luba üle kolme korruse ehitada,” ei näinud Tammekivi võimalust omaaegset volikogu otsust kahtpidi tõlgendada. “Volikogu menetles spordi sihtotstarbega maja, mille täisehituse protsent hõlmas ka välibasseine. Võrreldes praeguse kavaga, kus hoone tahetakse kortereid tihedalt täis toppida, oleks kavandatud ehitis tulnud tunduvalt õhulisem ja väiksema inimeste kontsentratsiooniga.”

Detailplaneeringu kehtestamise ajal sooviti Side tänava pikenduse lõppu jäävale kinnistule ehitada spordi- ja vaba aja veetmise keskust. Esimeses etapis oleks välja ehitatud jõu- ja aeroobikasaal ehitusaluse pinnaga 1200 ruutmeetrit, millele oleks järgnenud sise- ja välisujulakompleks ning keeglirajad ja squash’iväljakud ehitusaluse pinnaga 4000 ruutmeetrit.

Jüri Mõisa, Meelis Lao ja teiste spordikeskust ehitada soovinud ärimeeste plaan luhtus. Ärimaa sihtotstarbega kinnistu ostis riigilt ära OÜ Levadia, kellelt YIT Ehituse eelkäija FKSM selle omandas.

Kolm aastat tagasi soovis FKSM kinnistule ehitada kaht viie ja kaht seitsmekorruselist korterelamut. Soov ärimaa elamumaaks muuta kogus hulga inimeste vastuväiteid ja detailplaneeringu menetlemine jäi pooleli.

Kevadel tuli YIT Ehitus välja ettepanekuga ehitada kinnistule viiekorruseline korterhotell. “Ka see variant ei ole planeeringu mõttega kooskõlas, ruumi tahetakse kasutada hoopis teisel eesmärgil,” võrdles Tammekivi taotlust 1999. aastal kehtestatud planeeringuga.

Korterhotelli aknad on pimedad

Ilmekaks näiteks, milline näeb välja üks korterhotell, on Tammekivi jaoks Sadama tänavale Vallikääru aasale ehitatud hoone. “Eile (pühapäeval – T. R.) ei näinud ma seal ühtegi tulukest. All oli üks auto ja väljas sildid, et müüakse kortereid. Mitte apartement-kortereid, vaid kortereid,” rääkis Tammekivi.

Volikogu esimehe jaoks pole argument, et muinsuskaitse on randa kavandatava korterhotelliga päri. “Ka Sadama tänava maja on ehitatud muinsuskaitsega kooskõlastatult väga tundlikku kohta,” lausus ta ja pidas eeskätt linna ülesandeks oma väljanägemise eest seista.

Tammekivi jaoks on suur vahe, kas kuhugi ehitatakse hotell või korterhotell. “Ühel juhul hoolitseb keegi, et ruumid oleksid täis, teisel juhul pole keegi huvitatud, et majas kogu aeg elu oleks,” kõneles ta.

Kanajalgadel maja asemele hotell

Abilinnapea Raul Sarandi meenutas, et linnavalitsus keeldus korterhotelli lähteülesannet kooskõlastamast, sest viiekorruseline hoone ei vasta kehtivale detailplaneeringule. “Pärast seda tegi arendaja kiire pakkumise muuta parklakorrus sihtotstarbeta parklaks ja jätta viimane korrus ära,” lausus ta.

Sarandi hinnangul teeks kanajalgadel maja, mille esimesele korrusele äripindu ja kohvikut ei saa ehitada, olukorra ainult hullemaks. “Pole mõtet punnida ja jonnida. Kui arendajale kolm korrust ei meeldi, võib ta teha ettepaneku algatada uus detailplaneering,” ütles ta.

Sarandi arvates ei peaks selles asukohas olema korterhotell, vaid tavaline hotell. “Nagu Rannahotell, kus numbrituba ei sisalda köögiplokki, nagu praegu YITi taotlusesse on projekteeritud,” täpsustas abilinnapea.

Sarandi sõnade järgi on korterhotelli ehitamine küll seaduslik, aga ebaeetiline. Linnale on aga peamine erinevus selles, et hotelli tullakse rohkem bussidega, ent korterhotelli akna alla tahab igaüks oma autot parkida. “Niipea, kui otsustatakse teha varjatud korterid, on seal probleem parkimisega,” lausus Sarandi.

Linnapea Ahti Kõo ütles, et linnavalitsusel on edasiseks kaks võimalust. “Kui volikogu oma otsust ei muuda, töötab linnavalitsus välja lähteülesande, kus hoonel on kolm korrust ja esimene korrus algab näiteks kolmest meetrist,” rääkis ta. “Teine võimalus on, et volikogu otsustab uuesti, mida selle kinnistuga teha.”

5000 allkirjaga tuleb arvestada

Kõo väitel ei saa ta ignoreerida ligi 5000 inimese soovi, et riik YITile mõne teise kinnistu leiaks. Et keskkonnaministeerium sellest ära ütles, peab linn nuputama, mida edasi teha.

“Ma ei saa pidada õigeks, et kellegi nurjunud äriplaane maksaks kinni linn aina ostes ära kinnistuid, kuhu midagi ehitada pole võimalik või sobiv,” rääkis Kõo. “Veelgi enam, seni pole ka ükski poliitiline jõud soovinud, et Pärnu linn YITilt kinnistu ära ostaks ja sinna näiteks pargi rajaks.”

Valimisliidu Pärnu Linnakodanike Ühendus liider Mark Soosaar ütles, et vaidlusalusest kinnistust 2/3 moodustab park ning 1/3 liiv ja roostik. Soosaar sõnas, et ta ei välista kolmandikule kinnistust ehitise püstitamist, kui see on ranna teenindamiseks mõeldud, ülejäänu tuleks jätta pargiks.

Otsuse, kas Ranna puiestee 9 kinnistule sobib 1999. aastal määratud ehitusõigustega hoone või midagi muud, peab langetama volikogu. Teisipäeval arutas volikogu Pärnu Linnakodanike Ühenduse ettepanekut algatada kinnistul uus detailplaneering, kuid häältega 4 poolt ja 12 vastu lükati see tagasi.

“Mark Soosaar ja Garri Suuk soovisid algatada detailplaneeringu muutmist üleujutushirmuga põhjendades,” selgitas Kõo eelnõu mittetoetamist. “Tegelikult sooviti muuta ehitustingimusi. Ehitustingimusi muutes peaks aga volikogu kaalutlema, milliseid rahalisi nõudeid võib esitada kinnistu omanik, kellel seni on omaaegse volikogu otsuse alusel õigustatud ootus käsitleda oma maad ehitusplatsina.”

Linnapea sõnadest võibki välja lugeda põhjuse, miks keegi peale valimisliidu detailplaneeringu muutmisettepanekut pole esitanud. Kui linn otsustab kinnistu ehitustingimusi kehtiva detailplaneeringuga võrreldes piirata, võib YIT Ehitus kompensatsiooni küsida.

See volikogu ja linnavalitsus vaidlusaluse maatüki saatust tõenäoliselt enam ei otsusta. Volikogusse pürgivatest poliitilistest jõududest on Res Publica, Keskerakond, sotsiaaldemokraadid ja Pärnu Linnakodanike Ühendus teatanud, et nad on korterhotelli planeeritud mahus sellesse kohta ehitamise vastu. Mida arvab uus võimuliit ja kas neil on üldse põhjust otsustamisega kiirustada, näitab tulevik.